Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis

Estnische Volksgemeinschaft in der Bundesrepublik Deutschland e.V.


Kroonika


EESTI KEELE PÄEV HAMBURGIS
Eesti keele päeva eel, ajal ja ümber

27.11.2004 Riina Leminsky

Kõik sai alguse eelmisel suvel ülemaailmsetel eestlaste kultuuripäevadel ESTO 2004 Riias. Ürituse raames aset leidnud rahvuskongressil kuulsin esimest korda põhjalikumalt projektist "Eesti keele arendamise strateegia 2004 - 2010", mille eesmärgiks on eesti keele kaitse, hoole ja areng Eesti Vabariigis. Seda strateegiat tutvustas Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Jüri Valge. Ettekandes rõõmustas mind kõige rohkem asjaolu, et nimetatud strateegias on tähelepanu pööratud ka välismaal elavatele eestlastele ja nende eesti keele arengu toetamisele. Erinevate allikate andmetel elab välismaal umbes 10 - 14 % eestlastest. Tihtipeale pidurdab nende ja järeltulevate põlvkondade tagasitulekut kodumaale kartus, et ei saada oma eesti keelega Eestis enam hakkama, kuna keel ja keelekasutus on viimastel aastakümnetel väga palju muutunud. Samuti rääkis hr. Valge, et juba paar aastat korraldatakse erinevates maades eesti keele päevi ja sel aastal on soov viia keelepäevad läbi Saksamaal. (Oo jaa!) Pärast ettekannet saigi kokku lepitud, et peame ühendust ja aitame kaasa keelepäevade organiseerimisel. Haridusministeeriumi poolt on referendid ja ettekanded, meie kanda jääb referentidele majutuse organiseerimine ja ürituse ettevalmistamine ning läbiviimine.

Miks just Hamburgis?

Pidades nõu, kus võiksid keelepäevad toimuda, tulid kõne alla kaks piirkonda: Hamburg ja Köln. Seda tänu Hamburgi ja Kölni eestlaste aktiivsele tegevusele ja üsnagi suurele kogukonnale. Samuti on mõlemas ringkonnas kõne all eesti lastele pühapäevakooli või täiendkooli loomine. Riias olid esindatud Hamburgi eestlased. Lisaks tegutseb Hamburgis aasta algusest HEA Selts (Hamburgi Eestlaste Akadeemiline/Ajaviite Selts), kelle kokkusaamised on suunatud enamjaolt eestikeelsete ja Eestiga seotud teemade põhjalikumale käsitlemisele, mis on heaks eelduseks emakeele hooldele ja arengule. Otsustasime, et ehk on kõige lihtsam, kui teeme alguse Hamburgis ja kui huvi on ning üritus korda läheb, siis miks mitte liikuda lõuna poole. Ette rutates võib öelda, et referendid olid meeldivalt üllatunud keelepäevast osavõtnute arvukusest ja aktiivsest arutelust. Igal juhul on Eesti Haridus- ja Teadusministeerium näidanud üles oma huvi tulla Saksamaale ka teistesse piirkondadesse esinema. Et vajadus sellelaadsete ürituste järele on olemas, näitas ka keelepäevale eelnenud elav vastukaja kodulehel välja pandud eelinfole.

Keelepäevast endast ja ettekannetest.

Valmistades keelepäeva ette, arutasime siinsete eestlastega, millised teemad võiksid pakkuda kuulajaskonnale kõige enam huvi. Leidsime kolm valdkonda, mida ettekanded võiksid käsitleda: eesti kirjakeele areng ja normimine, eesti keel välismaal ja Eesti Vabariigi keelepoliitika. Viimane teema oli meile eriti südamelähedane, kuna see valdkond puudutab võimalikku koostööd Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumiga tulevikus keele õpetamisel siinsetele eesti lastele. Nii leidsidki keelepäeval aset järgmised ettekanded: Sissejuhatava osaga esines germanistika magister Liilika Mahanssur-Allev, kes tutvustas põgusalt referente ja andis ülevaate Saksamaal elavatest eestlastest ja nende erinevatest tagamaadest.

Dr. phil. Külli Habicht rääkis Eesti kirjakeele hetkeseisust. Tema ettekanne puudutas viimase kümmekonna aasta vältel toimunud kirjakeele muudatusi ja nende võimalikke põhjusi. Arvukate näidete varal tekkis elav arutelu ja esitati rohkelt küsimusi. Dr. phil. Jüri Viikbergi ettekande teemaks oli Eesti keel maailmas. Juttu tuli piirkondadest, kus ja kui palju eestlasi elab. Samuti nende suhetest kodumaa ja eesti keelega, eesti keele õppimise võimalustest välismaal jne. Kuulajaid pani mõtlema nn. "kirvereegel" välismaal elavate rahvuskaaslaste (loe eestlaste) ja emakeele (loe eesti keele) edasiandmise kohta järeltulevatele põlvkondadele. Kui toetuda sellele teooriale, siis on meie tulevik ähmane. Nimelt räägib esimene põlvkond välismaal emakeelt, teine põlvkond on mõjutatud kohalikust keelest ja eesti keelest (vanemate emakeelest), kolmas põlvkond ütleb oma juurtest/keelest lahti. See tähendab - räägib ainult kohalikku keelt. Mis puutub referendi enda tähelepanekutesse, siis (järgneb tsitaat): „... olen võinud kogeda, et eesti keel on ulatunud koguni 6. ja 7. põlvkonda (Siberi eestlastel), aga see on võinud piirduda ka üksnes 2 põlvkonnaga, 3ndasse jõudmata. Kirvereegel võib olla ebatäpne ja liiga üldistav. Seega - sõltub Saksamaa eestlastest endist, kuhu maani neil eesti keelt jätkub.". Öeldu annab lootust ja tuge, et kui tahta ning tegutseda ei jää püüdlused eesti keele edasi(k)andmisel meie lastele tulemusteta. Dr. phil. Jüri Valge tegi kokkuvõtte Eesti keele arendamise strateegia koostamisest, sisust ja tulevikust. Eelkõige huvitas kuulajaid strateegia osa, kus räägiti välismaal elavatest eestlastest ja võimalikest eesti keele arengu toetamise vormidest.

Mis veel kokku lepiti, mida teada saadi?

  • Kõik eesti keele päeval viibijad jõudsid järeldusele, et sarnaseid keelepäevi võib ja tuleb jätkata. Siit ka palve teiste piirkondade eestlaskonna eestvedajatele. Andke allakirjutanule teada, kel on huvi samalaadse ürituse korraldamise vastu. Eelduseks on, et üritusele tuleb vähemalt 20-30 inimest.
  • Eesti riigil on võimalus toetada siinseid täiendkoole (nn. pühapäevakoole) õppematerjalidega. Praegustel andmetel on plaanis alustada täiendkooliga Hamburgis järgmisel kevadel. Oma huvi kooli vastu on üles näidanud umbes 20 lapse vanemad. Ehk annab Hamburgi kool eeskuju ja innustust teistele piirkondadele. Samuti leiab iga nelja aasta tagant aset konverents eesti keele õpetajatele. Järgmine toimub aastal 2008.
  • Rääkisime ka võimalusest saata siinsed eesti lapsed keeleõppe eesmärgil Eestisse suvelaagritesse. Ka sellisel juhul lubas Haridusministeerium aidata nõu ja jõuga sobiva suvelaagri valikul. Enne on vaja informatsiooni, kui suur on lastevanemate/laste huvi suvelaagrite vastu. Samal printsiibil võiks toimuda ka nt. õpilasvahetus.
  • Rahvuskaaslaste programmi raames on igal aastal viiel (plaanis suurendada arvu 10ni) välismaal elaval eestlasel võimalus taotleda stipendiumi Eestis õppimiseks.

Üldkokkuvõttes võib tõdeda, et eesti keele päev ja sellega kaasnev tuli kasuks kõigile osapooltele. Usun, et mõtte- ja informatsioonivahetus eesti keele professionaalidega oli esimeseks nurgakiviks pikemaajalisele koostööle Haridusministeeriumi, Eesti Keele Instituudi, Tartu Ülikooli ja Saksamaa eestlaste vahel.

Siinkohal tahan ma edasi anda korraldajate tänusõnad referentidele huvitavate ettekannete ja kaasatoodud infomaterjali ning raamatute eest! Suur aitäh Kaja Telschowile ja Laura Balzerile, kes võtsid enda kanda külaliste majutamise ja nende eest hoolitsemise. Samuti suur tänu EÜSLile, kes meid finantsiliselt toetas, ja kõigile usinatele abilistele, kes aitasid kaasa ürituse edukal läbiviimisel. Täname ka Hamburgi Ülikooli Soome-Ugri Instituuti, kes andis keelepäeva läbiviimiseks kasutada oma ruumid.

 

Riina Leminsky Hamburgist

Pildid: Riina Leminsky, Jüri Viikberg