Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis

Estnische Volksgemeinschaft in der Bundesrepublik Deutschland e.V.


Kroonika


EÜSL-i projektkoori laululaager Annabergis
Taas on Saksamaa eestlastel oma laulukoor!

30.01 - 01.02.2004 Merike Miländer

Aastanumbriks kirjutati toona 1990 kui Saksamaa eestlaste segakoor "Leelo" laulis Tallinnas laulukaare all. Aastakümnete jooksul tegutsenud koori soov oli täitunud - laulda taas vabas Eestis, laulda laulupeol!
Pikkade pagulasaastate jooksul oli hoitud rahvuskultuuri ja säilitatud eestlaste laulutraditsioone. Aastad aga läksid ja uue põlvkonna lauljaid kippus napiks jääma; - nii lõpetas tookordne segakoor "Leelo" oma tegevuse 90-ndate keskpaiku.

Nüüd kirjutame aastanumbriks 2004 ja jälle on tulemas Eestis Üldlaulupidu!

Aastate jooksul on õpingud, töö- ja pereelu üha uusi ja uusi eestlasi siiakanti toonud. Nii tekkiski eelmisel sügisel mõte luua taas oma - eestlaste segakoor.

Segakoori kokku kutsumisel pidasime põhieesmärgiks laulda juulis 2004 Tallinnas toimuval Üldlaulupeol. Organiseerimistöö võttis enda kanda Mare Rahkema ja ühiste jõudude ning EÜSL-i majandusliku toetusega sai teoks projektkoori esimene kogunemine - laululaager - Bonnis Annabergi Lossis.

Vajasime dirigenti, kes meie entusiastlikust seltsonnast laulukoori kujundaks. Kutsusime Kalev Lindali Eestist, kes on teostanud ennast dirigendi ja muusikaõpetajana, projektide käivitaja ja Tartu linna kultuurijuhina, ettevõtja ja noorte laulupeo üldjuhina.

Kuidagi väga sümboolsena tundub aga tõsiasi, et esimene kohalejõudja Annabergi laululaagrisse 30. jaanuari õhtupoolikul oli Arnold Kiitsak, endise „Leelo" koori üks dirigentidest. Tema ja teiste endiste kooriliikmete läbi, kes tänagi kaasa teevad, on teatepulk edasi antud uuele koorile ja uuele lauljate põlvkonnale.

Reede õhtu möödus häälerühmade paikapanemise, organisatoorsete küsimuste, üleüldise suure tutvumise ja tutvustamise ning muidugi laulmise tähe all. Dirigent Kalev Lindal võttis lauluviisi üles ja tema poolt kingituseks toodud seltsonnalaulik „Kas laulame?" sai vaat et kaanest kaaneni läbi lauldud.

Ees ootas aga töörohke laupäev.
Paljud meist on ka varem koorides laulnud, kuid aastatepikkused pausid pole kaotanud kooslaulmise soovi. Kõigepealt tuli hääl üles äratada ja lahti laulda; seda tegimegi tõhusate harjutuste ja lõbusa tujuga, mis andis head äratundmist ja lootust, et äkki õnnestubki…
Sellele järgnes aga tõsisem töö. Hoida õiget häält ja sealjuures veel dirigenti jälgida, no jaa, esialgu peab tunnistama, oli pisut raskevõitu.

Enamtuntud laulupeo laulud nagu „Koit" ja „Kas tunned maad…" ning „Kodumaa" läksid üsna ladusalt, aga Veljo Tormise rahvalaulutsüklisse kuuluvad „Laulud pulmades õpitud", „Pihlapuu" ja „Lauljaid otsitakse" tundusid alguses küll liiga rasked olevat. Kalevi ja abidirigendi Laura Rummeli (Wuppertalist) juhatusel said häälerühmad oma partiidest aga edukalt jagu.

Kokku lauldes oli üllatus suur - eriti Urmas Sisaski Eesti missa „Sanctus" harjutamisel - me suudame ise luua mitmehäälset, fantastiliselt kõlavat muusikat!

Nii jätkus laulmine lõunani, pärast väikest pausi läks töö edasi. Juba enamtuntud laulupeolaulude nagu "Ta lendab mesipuu poole" kõrval on sel korral kavas ka Uno Naissoo lugu „Kui käes on jaanipäev", mis seni on tuntud populaarse estraadimeloodiana, kuid mis kooridele seatuna on algajaile küllaltki kõva pähkel.
Laupäev lõppes kaugelt peale keskööd sauna, mõnusa koosolemise ja musitseerimisega.

Pühapäeva hommikupoolik kulus veelkord kooslaulmisele, korrati ja viimistleti õpitut.

Pealelõuna oli veel ühe omanäolise muusikaelamuse päralt - koos musitseerisid Kalev Lindal (klaver), Sulo Rosenthal (saksofon), Alex Perez (didgeridoo) ja Nadia Meroni (laul). Eksperimenteeriti eesti runolaulust klassikalise muusika ja Valgreni - selline ekspromt etteaste kõlas fantastiliselt kaunilt!

 

Merike Miländer