Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis

Estnische Volksgemeinschaft in der Bundesrepublik Deutschland e.V.


Kroonika


Kölni Eesti Rahvuskoondis tähistas Eesti Vabariigi 87. sünniaastapäeva

26.02.2005 Maarika Remmert

Kölni Rahvuskoondise Eesti Vabariigi 87ndale aastapäevale pühenadtud pidu toimus sel aastal Düsseldorfis, Gerhart-Hauptmanni majas.

Rahvast oli tulnud kaugemalt ja lähemalt, Düsseldorfist Flensburgi ja Berliinini. Belgiast ja Eestist. Rahvuskoondise liikmeid ja Eestimaa sõpru.

Öhtu programmi alustati ühiselt Eesti Vabariigi hümni laulmisega. Avasõnad lausus Kölni Eesti Rahvuskoondise (KERK) esinaine pr. Maarika Remmert, kes luges ette ka EÜSLi (Eesi Ühiskond Saksa Liitvabariigis) esimehe hr. Richo Zieminski poolt saadetud tervitussõnad.

Oma tervituses oli Hr. Ziemisnski ette võtnud reisi aastasse 1918, mil sündis Eesti Vabariik. Sel, nii poliitiliselt kui majanduslikult sündmusterikkal aastal v6is teisigi ajaloole tähenduslikke kuupäevi leida. Kirjutaja silmade läbi võis seda üheks väikeseks imeks lugeda, et meie väike Eesti maailma nii segasel ajal endale iseseisvuse saavutas. Eestimaa on kui noor puu, mida tuleb tuulte, tormide ja põudade eest kaitsta. Vaid siis suudab noorest võsust sirguda tugev puu. Ja kaitsku Jumal meid selle eest, et üks omakasupüüdev inimene ei tuleks seda puud endale tahtma. Hr. Zieminski soovis ürituse kordaminekut ning kõigile külalistele kenat ning meeldejäävat õhtut.

Järgnes kahekeelne avapalvus, mida pidasid õpetajad Pille Talvar ja Michael Heckmann. Öpetaja Pille Talvar rääkis Eestimaa 87 aastasest eluajast, võrreldes seda ühe inimese elulooga. Väga eredalt sööbisid mällu kirjeldused taasiseseisvusmise päevadest ning mõtisklused vabaks lauldud Eestimaa käekäigust tänapäeavani. (Täsipikkuses avapalvust võite lugeda artikkli lõpus). Palve sisse mahtusid ka ühislaulud „ Önnista, looja vaim" ning „Hoia Jumal Eestit". Palvuse lõpetuseks kuulsime Michael Heckmani esituses laulu „Vaata, ma olen teie juures" inglise, saksa ja eesti keeles.

Elvine Osko luuletuse „Langenute mälestus" ridadega mälestasime neid, kes langesid Eestimaa vabaduse eest.

Edasi läks õhtu dzässilikes rütmides. Saksaofonil ja klaveril esinesed Sulo Rosenthal tütre Liinaga. Nende ettekanne sai kõva aplausi osaliseks. Loodame neid peagi jälle kuulda.

Öhtu peaesinejaks oli kutsutud Eesti Vabariigi suursaadik Saksamaal, Hr. Dr. Clyde Kull. Suursaadik alustas oma kõnet põgusa tagasivaatega. …Veel aasta tagasi seisime me sel ajal Euroopa Liidu ukselävel ja ootasime põnevusega , millal see uks meile avatakse. Mis ootab meid selle taga? Olime täis ootusi, ent ka kartusi. Nüüd peame tõdema, et meie kartused hakkavad tasapisi haihtuma. Eesti rahva rahulolu näitab tasast tõusu. Kui 2004 aasta mais oli see 61%, siis novembris juba 67%. Pigem kerkivad esile Euroopa Liidu eelised. Eestlased on arvamusel, et kõige rohkem profiteerivad Eurooopa Liiduga ühinemisest noorem generatsioon. Tänu Euroopa Liidu teadus- ja arenguprogrammidele avanevad noortel suurepäerased võimalused.

Või kui näiteks võtta reisivabadust, mida eestlased ka innukalt kasutavad. Käiakse Berliinis sisseostmas, tehakse spontaane väljasõit Stockholmi. Enam ei pea piiridel tundide kaupa ootama. Euroopa Liidu liikmena tunneme end paremana, tugevamana ja tõsisemalt võetumana. Meeleldi kordame Lennart Meri poolt taasiseseisvusmispäevil lausutut: „ Eesti kuulub Euroopa paiksemate rahvaste hulka. Mitte Eesti pole teel Euroopasse, pigem pöördub Euroopa, kes end taas leidnud, Eestisse tagasi". Eesti võtab aktiivselt osa Euroopa poliitilisest käekäigust. Kui varem olime raha ootel, et omi ideid teostada, siis nüüd omame raha, ent kohati puuduvad ideed. Kindlasti küsite endilt, milliseid ülesandeid hakkab Eesti EL liikmena järgmisena lahendama? Kas üleminekut Euro rahale? Või seisab endiselt majandus esimesel kohal? Eesti tahab kaasa aidata Euroopa poliitiliselt tasakaalukamaks ning majanduslikult konkurentsivõimalisemaks muutmisel. Eestis valitseb avatud ning liberaalne majandus, mis areneb kiirelt edasi. Ka välismajandus edeneb jõudsal sammul.

Ametliku programmi lõpetas EÜSLi projektkoor Kalev Lindali juhatusel. Esitati Veljo Tormise „Viis Eesti Rahvatantsu Segakoorile". Koor oli hommikust saatik teinud tõsist tööd, et laulu ja tantsuga ühtvõrd hästi hakkama saada. Kui see meie eestlastest külalistele ehk juba tuntud vaatepilt oli, siis meie saksa külalised olid nii rahvariietest, laulude meloodiast kui tantsuliigutustest väga vaimustatud. Meie aukülalise, Düsseldorfi honaraarkonsuli Hr. Dr. Kirchhoffi abikaasa tundis suurt huvi meie rahvariiete ning traditsioonide vastu. Küsimusi jätkus hiliste õhtutundideni. Projektkoor sai ka Düsseldorfi linnavalitsuse euroopanõuniku hr. van Toorenburgi käest isiklikult kutse esinemaks 14 mail Düsseldorfi linna Euroopapäeva rahvuspeol.

Öhtu jätkus seltskondlikult. Jällegi oli võimalus oma koduseid varusid „Saksatoots"i (www.saksatoots.de) poolt otse Eestist tooduga täiendad.

Kölni Eesti Rahvuskoondis annetab peoõhtu tulud Häädemeeste valla elanikele, kes said kahju selle aasta alguses Eestit tabanud tormis.

 

Maarika Remmert
Monheim 2005

Pildid: Mare Rahkema ja "SaksaToots"