Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis

Estnische Volksgemeinschaft in der Bundesrepublik Deutschland e.V.


Kroonika


Eesti keele päev Münchenis

5.11. 2005 Karin Ladva-Zoller

Kui päris algusest alata, siis 2005-nda aasta veebruaris võttis minuga ühendust Jüri Valge, kes küsis kas Müncheni eestlastel oleks huvi Eesti keele päeva vastu. Teadsin, et taoline üritus oli toimunud Hamburgis ja olin ka selle ürituse kohta lugenud artikklit "Eesti Rajas", ka www.eesti.de koduleheküljelt ning see tundus huvitav. Seda juhtub Münchenis nii harva, et siia satuvad esinema eesti teadlased, - muusikud, - kirjanikud jne. Ka rõõmustas mind kuulda, et see üritus toimub Eesti Haridusministeerumi toetusel, st. Eesti riik toetab eesti keele kestvust ka väljaspool oma territooriumi piire.

Kõik läks viperusteta ja Eesti keele päev Münchenis sai teoks laupäeval 5. novembril Haus des Deutschen Ostens.

Teemadeks olid:

Eesti kirjakeele hetkeseisust, Dr. Phil. Külli Habicht
Eesti keel maailmas ja eesti keele murded, Dr. Phil. Jüri Viikberg
Eesti keele arendamise strateegia koostamine, sisu ja tulevik, Dr. Phil. Jüri Valge

Ütlen ausalt, et mul oli raske siinseid noori eestlasi veenda sellele üritusele tulema. Võib-olla tundusid need teemad kuidagi liiga abstraktsed või ei osanud ma sellele üritusele kaasakiskuvat reklaami teha. Kohale oli tulnud umbes 20 inimese ringis, domineeris vist vanem generatsioon.

Igaljuhul nendest võib-olla abstraktsetest teemadest said väga huvitavad ettekanded. Mulle tundus, et igavust ei tundnud keegi ja sellest plaanitud kolmest tunnist, ei piisanud üldse. Selline seminar oleks tõepoolest võinud kesta terve päeva.

Nüüd lühidalt ettekannetest:

Külli Habicht rääkis Eesti keele hetkeseisust ning tõi palju huvitavaid näiteid eesti keele arengust viimastel aastatel, millest tekkis elav arutelu.

Näiteks sõna šoppama on halvasti kõlav eesti keel. Šoppamise asemel on Eesti Keele Instituut välja pakkunud: poodlema ja Ain Kaalepi poolt on välja pakutud: ostlema. Kas poodlema või ostlema jääb šoppamisele peale ja kas see nad üldse igapäevasesse keelekasutusse jõuavad, on aja küsimus.

Jüri Viikbergi ettekandes oli huvitav teada, kui elujõuline on Siberi eestlaste keel, sest Siberi eesti külades räägivad 6 ning 7 generatsioon eestlased veel eesti keelt. Ettekanne puudutas ka eestlaste väljarändamist eelmisel sajandil. Näiteks oli mul huvitav teada, et enamus Krimmi väljarännanud eestlastest läksid edasi Ameerika Ühendriikidesse.

Jüri Valge ettekande põhiteemaks oli: "Eesti keele arendamise strateegia 2004-2010", mille eesmärgiks on eesti keele kaitse, hoole ja areng Eesti Vabariigis. Arvan, et selline strateegia on väga tähtis ühe väikese keele alalhoidmiseks. Ta rääkis ka vene gümnaasiumite eesti keele õppele üleminekust, mis on plaanitud aastaks 2007. See on Vene meeida poolt kuumaks aetud teema, mis võib ka sattuda siinsesse meediasse. Siis on meie ülesanne selgitada, et see ei tähenda vene koolidele üldse, et homsest õpitakse vaid eesti keeles, vaid alustatakse ainult 4 õppeaine õpetamist eesti keeles. Nendeks on momendil: eesti kirjakeel, ühiskonnaõpetus, eesti ajalugu ja geograafia, st. tegelikult põhiainete õpetamine jätkub vene keeles. Peale selle suurendaks parem eesti keele oskus vene noorte väljavaataid astuda Eesti ülikoolidesse.

Lõpetuseks tahan tänada referente väga huvitavate ettekannete eest ja loodan, et selline üritus saab toimuma iga viie aasta tagant. Suur aitäh ka Mall ja Ülo Kompale ja Raivo Randesele, kes võtsid enda kanda külaliste majutamise ja nende eest hoolitsemise.

 

Karin Ladva-Zoller