Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis

Estnische Volksgemeinschaft in der Bundesrepublik Deutschland e.V.


Kroonika


60 aastat ühe vanima väliseesti ajalehe Eesti Rada esimese numbri ilmumisest

29. sept. 2005 Mare Rahkema

:: Eesti Rada  ::

29. septembril möödus 60 aastat väliseestlaste ühe vanima ajalehe Eesti Rada 1. numbri trükist.
Eesti Rada lugejateks on eelkõige Saksamaal, aga ka Eestis, USA-s, Kanadas, Rootsis, Inglismaal, Prantsusmaal, Shveitsis ja Hollandis elavad eestlased.

Ajalehe Eesti Rada algusaastad.
1945. astal kui Ferdinand Kool - kes oli varem Eestis olnud põllumeeste väljaande "Oma Maa" peatoimetaja - Augsburg-Hochfeldi põgenike laagrisse jõudis, sai ta ülesandeks korraldada laagri informatsioonisüsteem.
Sealjuures kerkis üles küsimus laagrisisese bülletääni väljaandmisest.
Laagrites oli tookord iga ettevõtmise jaoks luba vaja. Augsburgi laagri komandant nõustus lehe väljaandmisega, aga tegemist pidi olema vaid ühe laagri lehega. Lisaks komandandi loale oli vaja aga saada ka UNRRA (United Nations Relief and Rehabilitatsion Administration; Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Abistamise ja Rehabiliteerimise Administratsioon) luba, mis ka lõpuks saadi.

Ajalehele pandi nimeks "Eesti Rada" ja selle esimene number ilmus 29. septembril 1945. aastal neljaleheküljelisena.
Lehe peatoimetajaks sai Ferdinand Kool ja vastutavaks toimetajaks Herbert Michelson. Lehe toimetusse kuulusid veel Karl Eerme, Johannese Hennoste ja Johannes Västrik.
Alguses ilmus leht kord nädalas 3.000 eksemplaris. 1946. aastaks tõusis trükiarv 6.000-le.
Et lehte kontrolli all hoida, nõudsid sõjaväevõimud kogu lehe tõlkimist inglise keelde ja sisu esitamist UNRRA organitele. Need jälgisid hoolega, et ei avaldataks vaenulikke ja kriitilisi artikleid valitsevate võimude ja riikide kohta, kaasaarvatud Venemaa.

Veebruaris 1946 ilmus vabariigi aastapäevale pühendatud 12-leheküljeline number, mille sisu ajalehe sulgemise põhjustas. Johannes Västriku meenutuse kohaselt oli UNRRA direktor endast väljas: "See ei ole mingi laagri leht, vaid see on iseseisva riigi ajaleht!"
Ilmumisluba saadi küll kuu hiljem tagasi, kuid tingimusi raskendati oluliselt. Keelati igasugune poliitiliste küsimuste käsitlemine, teistest lehtedest väljavõtete tegemine, teatud matrjalide avaldamine jne.
Vaatamata sellele, et neid nõudeid hiljem pehmendati, suleti leht veel korraks.

Kui tollase Eesti Komitee esimehe ja vastutava toimetaja Herbert Michelsoni peale kaevati, et ta on rahvuslikult väga aktiivne, mis UNRRA võimudele üldse ei meeldinud, ei soovinud ta valimistel enam kandideerida. Uueks Eesti Komitee esimeheks sai Elmar Jaska, kes ühtlasi ka uue pea- ja vastutava "Eesti Raja" toimetaja ameti enda peale võttis.
Vahepeal oli alanud kõva võitlus Hochfeldi Eesti Komitee ja Eestlaste Keskesinduse vahel Eesti Raja peremehe õiguste pärast. Kuna luba oli antud vaid laagri lehele, siis käsitles komitee seda kui oma lehte. Keskesindusele oma lehe väljaandmise luba ei antud, kuna ametlikult Keskesindust ei tunnustatud.
Lehe juurest lahkusid kõik senised tegijad peale talituse juhataja Johannes Hennoste ja Johannes Västriku, kes tegeles valdavalt spordiküsimustega. Uueks tegevtoimetajaks tuli Johannes Kaup, välispoliitika toimetajaks sai Väin Riismandel.

Alates 11. oktoobrist 1946 nõuti põgenike ajalehtedelt väljaandmise litsentsi, mida lehe toimetusel õnnestus ka mõne aja pärast hankida. Peale seda muutus olukord kergemaks, kuna eeltsensuur kadus. Litsentsidega olid kindlaks määratud ka väljaannete trükiarv ja levipiirkonnad. Tegelikkuses nendest kinni ei peetud ja ametivõimud ei tundnud selle vastu ka mingit huvi.

Geislingeni Eesti Rahvuskoondise väljaandel hakkas 6. novembril 1945 ilmuma bülletään "Eesti Post". Alates 1946. aasta märtsist hakkas leht ilmuma trükitult ja kujunes suurimaks eesti ajaleheks Saksamaal. Lõpuks ilmus Eesti Post kaks korda nädalas. Sellest ei saanud Eesti Rada muidugi maha jääda ja ilmus siis ka kaks korda nädalas. Mõni aeg hiljem vähendati Eesti Raja lehekülgede arvu ja hakati seda välja andma kolm korda nädalas neljaleheküljelisena.
Nii kestis lehtede omavaheline rivaalitsemine, kuni tingimused Saksamaal kaasmaalste arvuka emigratsiooni tõttu oluliselt muutusid.
Võib isegi öelda, et lehtede lugejaskond rändas suuremal osal Saksamaalt välja. Lisaks sellele muutis 1948 aasta rahareform majandusliku olukorra omalt poolt kehvemaks. Nende tingimuste sunnil leppisid lehtede toimetused kokku, et ülejäänud lehe tellijaile saadetakse nii Eesti Post kui ka Eesti Rada - üks ühel ja teine teisel nädalal. Selleks moodustati 10.septembril 1948 uus osaühisus Eesti Ajaleht Välismaal.
Eesti Rada trükiti Augsburgis 1950. aasta maikuuni. Seejärel läks trükkimine üle Geislingeni, kuhu oli vahepeal ümber asunud Johannes Västrik.
Juulis 1951 anti Västrikule enamvähem ühel ajal üle Eesti Raja ja Eesti Posti ning Pildiposti väljaandmise litsents. Eesti Posti ilmus veel kuni 1953. aasta alguseni. Viimane peatoimetaja oli alates 1950. aastast kuni lehe sulgemiseni Karl Selter.

Ühemeheväljaanne
Alates 1952. aastast andis Västrik Eesti Rada välja üksinda. Leht ilmus vaid kord kuus ja sedagi ainult kaheleheküljelisena, sest majanduslik olukord oli pingeline.

Toetus Bonnist
Oluline muudatus ajalehe ajaloos toimus aastal 1977, mil Eesti Rada kui Saksamaa eestlste häälekandja hakkas saama Eestlaste Keskkomitee kaudu rahalist toetust Bonni keskvalitsuselt. Lehekülgede arv suurenes 6-le ja 8-le. Västrik kutsus toimetusse Edgar Bergmanni ja Arnold Koka. Kolmeliikmelise toimetusega suudeti lugejale pakkuda juba varasemast tunduvalt sisukamat ajalehte. Peale Johannes Västriku surma 1990. aastal otsustas EÜSL-i Esinduskogu ajalehte kui Saksamaa eestlaskonna sidepidajat ja informtsiooni allikat võimalikult elus hoida, ning võttis Eesti Raja väljaandmise oma hooleks.
Üksteise järel olid ajalehe toimetajateks:
- Ülo Semmel
- Martin Lokk
- Valdu Nurmissaar
- Vilma Brinkmann

Suureks hoobiks ajalehele oli Bonni toetuse lõplik äravõtmine aastal 1997, mida põhjendati Eesti Vabariigi iseseisvusega. Soovitati abi saamiseks pöörduda Tallinna poole.
Järjekordselt hõljus Eesti Raja kohal sulgemise oht.

Ilmumise lõpetamise oht tõi esile ootamatult palju lehe pooldajaid, kes edasiilmumist soovisid.
Novembris 1996 andis EÜSL-i Esinduskogu Urmas Paidrele - tollasel Münsteri Ülikooli publitsistikatudengile Eestist - volitused Eesti Raja vastutava toimetaja kohale asumiseks ning lehe jätkuva väljaande organiseerimiseks.
Jaanuar/Veebruar 1997 number ilmus juba Eestis trükituna ning sai oma uue kvaliteedi tõttu kohe positiivse suhtumise osaliseks.
Eesti Raja abitoimetajaks said Merike Miländer Kölnist ja toimetuse kaastöötajaks Sulo Rosenthal Aachenist.

Ning taas kord on käes muutuste aeg.
Alates 2005. aasta II poolest on ajalehel Eesti Rada uus toimetus ja toimetaja.
Oleme ümber hinnanud ja täpsemalt määratlenud EÜSLi, Eesti Raja toimetaja ning Saksamaa eestlaste rolli väliseestlaste vanima ajalehe väljaandmisel ja püsimisel.
Tahame hoida oma lugejaskonda - siinsete eestlaste vanemat generatsiooni, samas aga ka laieneda ning pakkuda lugemist noorematelegi.
Tahame ajalehte, mille peale „iga ilmaga kindel saab olla", et ta õigeaegselt postkastis on ja et sealt kõigile ka palju ja huvitavat lugemist leidub.

20. oktoobril 2005 ilmub ajalehe Eesti Rada 60. juubelile pühendatud number. Siit leiate mahukama tagasivaate ajalehe ajaloole, huvitavaid artikleid vanadest ajalehtedest läbi 60 aasta, lugejate meenutusi ja palju muud!

Seoses juubelinumbri ilmumisega ootame 10. oktoobrini 2005 meie kauaagsete lugejate arvamusi ja mälestusi, mida palume saata postiga aadressil:

 

Mare Rahkema / Eesti Rada