Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis

Estnische Volksgemeinschaft in der Bundesrepublik Deutschland e.V.


Kroonika


Annabergi lossispeeti iga-aastaseid eesti kultuuripäevi

7.-9.09.2007 Karin Aanja

Selleaastased EÜSLi (Eesti Ühiskond Saksamaa Liitvabariigis) Kultuuripäevad toimusid 7.-9. septembril Annabergis. Üritus oli pühendatud EÜSLi 55. aastapäevale.

Reede õhtul, kui ma oma Saksa kolleegiga Annabergi lossi ette jõudsin, kostis avatud lossiuksest rõõmsat jutusuminat. Just need avatud uksed said minu jaoks Saksamaa eestlaste sümboliks - kõik, kes varem-hiljem saabusid, võeti sõbralikult tervituste ja kallistustega vastu, mitte kellelgi ei lastud üksinda mõnes nurgas redutada, vaid kaasati kiiresti vestluspartneriks. Ehkki suurem osa kohalolijaist, keda korraldaja andmeil oli 55 inimest, olid mulle vaid leheveergudelt kas nime või kirjastiili poolest tuttavad, tundus mulle ometi, nagu oleksin kohtunud vanade sõpradega. See tore meeleolu kestis üha võimendudes ürituse lõpuni.

Kultuuripäevade põhiprogramm langes laupäevasele päevale, mil jõudsid kohale ka kaugema nurga inimesed. Pärast hommikusööki avas päeva EÜSLi esimees hr Richo Zieminski, kes tervitas kõiki EÜSLi kultuuripäevade puhul ja andis juhtimise üle selleaastaste kultuuripäevade korraldajale pr Maarika Remmertile, kes tutvustas päevakava. Esimesena kutsuti kuulajate ette Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) esimees hr Jaak Juhansoo, kes oma sõnavõtus rääkis ÜEKNi koostööst Eesti Vabariigiga ning allorganisatsioonidega, samuti ESTOst.

Hr Jaak Juhansoo selgitas, et ÜEKN on välismaal elavate eestlaste katuseorganisatsioon, mille tegevuse eesmärk on eesti seltside säilitamine nii Saksamaal kui ka mujal maailmas. Üldine probleem on, et sõjajärgselt loodud seltside liikmeskond väheneb, noored ei ole enam eestlusest huvitatud. ÜEKN asutati 1945. aastal Ameerikas, kusjuures Saksamaa oli üks esimesi, kes oli ühenduse loomise juures. Sidepidamine oli tollal väga raske - kirjad liikusid väga aeglaselt. Loomisel oli ühenduse peamiseks eesmärgiks vabadusvõitlus.

Eesti seltsid olid maailmas olemas juba 1938. aastal, mil seltside liikmed kohtusid Tallinnas, ning sellel kohtumisel peetud sõnavõttudest anti välja raamat. Ettekannete kogumikust võib lugeda, et juba sel ajal hoiatas üks mees - Otto Kiiser - eestluse väljasuremise eest välismaal. Vanemad inimesed ei usaldanud noori, eelistades Eesti Majade müümist.

Jaak Juhansoo rääkis ka 2009. aastal Saksamaal toimuvast ESTOst. Hetkel kuulub ÜEKNi alla 11 liikmesmaad, kellest kümme peab ESTO korraldamist vajalikuks. Järelikult on ÜEKNil kohustus seda üritust toetada. "ESTO on sõpruse uuendamise ja uute tutvuste loomise koht. Me kõik käime Eestis, kuid kui ma elan Ameerikas, siis ma tahan, et minu ümber oleksid eestlased," põhjendas hr Juhansoo oma seisukohta. Ta soovis Saksamaa eestlastele edu ja õnne ürituse korraldamisel ja läbiviimisel.

Hr Juhansoo kõneles ÜEKNi koostööplaanidest Eesti Vabariigiga. ÜEKN on esitanud Eesti riigile ettepaneku väliseesti esinduse loomiseks Tallinna. "Väljaspool Eestit elab vähemalt 100 000 eestlast, nende esindamiseks on vaja luua valitsuse juurde ametikoht, kus seistaks väliseestlaste huvide eest." Hr Juhansoo hinnangul puudub Eesti riigil igasugune ülevaade väliseesti seltside tegevusest, ka infovahetus on puudulik. Üks näide sellest: kolm aastat tagasi on väliseestlaste toetamiseks loodud Rahvuskaaslaste Programm, kuid keegi pole välismaal tegutsevatele eesti seltsidele programmiga avardunud võimalustest ametlikult teada andnud. Neid probleeme lubab ÜEKNi esimees lähiajal Eesti Valitsusega arutama minna.

Hr Juhansoo ettekanne oli haarav ja huvitav, tekitades ka elavat diskussiooni.

Programm jätkus noore eesti luuletaja, kirjaniku ja muusiku Tui Hirve ettekandega. Tui Hirv on Saksamaa eestlaste ja Eesti Raja lugejate jaoks juba tuttav, kuid oma esinemistega üllatas taas positiivselt. Tui hakkab sügisest poole kohaga tööle Eesti Päevalehes kontserdiarvustajana.

Noor poeet luges mitu luuletust oma esikteosest "Õli lõuendil", valides ettekandeks nii riimuvaid kui vabavärsilisi luuletusi. Tui sõnul kirjutab ta kogemustest, milles rõhk on isiklikel mälestustel lapsepõlvest ja loodusetunnetusel. Lisaks luulekogule on Tui sulest värskelt trükki jõudnud romaan "Tähe tänav", millest kohalolijal samuti oli võimalus autori veenvas esitluses katkendeid kuulata. Raamatu peategelane on noor ja andekas muusik Hedda, kes otsib oma kohta (läbi kolme meessuhte) muusikute maailmas. Autor annab mõista, et finaal on tänapäeva tavapärasusest erinev - peategelane Hedda otsustab taanduda.

Pärast lõunasööki astus kõnepulti Mainori Kõrgkooli Ärijuhtimise Instituudi direktor hr Andres Arrak, kes on hariduselt jurist, kuid kes viimased kaksteist aastat on töötanud erakoolis. Koostöös ülikooliga ilmus 1991. aastal esimene majandusalane õpik, tänaseks on ilmunud kuus majandusalast õpikut - kolm ülikoolidele ja kolm gümnaasiumitele kasutamiseks.

Hr Arrak pidas ettekande teemal "Tagasivaade Eesti majandusele möödunud 15 aastal", tutvustades slaidiprogrammi abil Eesti majanduspoliitilist mudelit. Sellist liberaalset majandusmudelit, mis on siiani Eesti jaoks edukas olnud, ei kohta Arraku sõnul maailmas just palju. Tekib küsimus, kas kõik teised on lollid ja meie ainsana targad või vastupidi. Mitmete näitajate ja allikate põhjal kuulub Eesti oma majandusvabaduselt maailmas esikümnesse. Pärast iseseisvumist on eestlased teinud palju tööd, iseküsimus kuivõrd tulemuslik see töötegemine on olnud. Arvestades seda, et mitmeid näitajaid kokku võttes on Eesti majanduses edukas olnud, võib hr Arraku sõnul juhtuda see, mida on lubanud peaminister Andrus Ansip - jätkates samal suunal liikumist nagu täna, võib Eesti järgneva viie aastaga tõepoolest Euroopa rikkama riigi hulka jõuda.

Järgmisena sai sõna EÜSLi juhatuse liige pr Gina Bauer, kes tervitas kohaletulnuid EÜSLi 55. aastapäeva puhul. "Saksamaa eestlaste tegevus muutub aastast aastasse aktiivsemaks - peetakse aastapäevi, toimuvad üritused. Ma loodan, et koostöö ja tulevik on lootusrikkad!" Aplausi saatel kutsuti ette kõik kohalviibinud Saksamaal tegutsevate Eesti rahvuskoondiste esimehed, samuti igaaastaste ürituste ja projektide korraldajad-läbiviijad. EÜSLi sünnipäeva tähistamiseks löödi klaase kokku ja vesteldi mõnusalt mitmetel aktuaalsetel teemadel.

Enne pidulikku õhtusööki kutsuti Annabergi lossi raamatukogutuppa kokku EÜSLi allorganisatsioonide juhid. Arutatud teemad olid mitmesugused - ülevaade ESTO 2009 korraldusest, Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva pidulik tähistamine Bocholtis, 2008. aasta EÜSLi juhtkonna valimised. Omalt poolt avaldan lootust, et kõik plaanid saavad edukalt elluviidud.

Õhtutualetid seljas, toimus pidulik õhtusöök, millele järgnes hubane kontsert "Soiree" (sopran: Tui Hirv, klaver: Madleen Järveots) esituses. Kõlasid palad nii soome-ugri kui ka maailmaklassikute repertuaarist. Kontsert läks kuulajaile niivõrd hinge, et artistid kutsuti palava aplausi saatel lisalugugi esitama. Kontserdi lõppedes anti üle luksuslikud lillekimbud nii muusikaelamuse pakkujaile kui ka sünnipäevalapsele Maie Stratemannile. Oma tänusõnades ütles pr Stratemann, et nii palju külalisi pole tal veel ühelgi sünnipäeval olnud. Õhtu jätkus eestimaise tantsumuusika saatel.

Pühapäeva hommikupoolikul pidas jumalateenistuse lossi kabelis kirikuõpetaja Merike Shümers-Paas. Pärast lõunasööki pakiti asjad, et taas igapäevaste toimetuste-tegemiste juurde naasta, meeles toredad muljed ja kohtumised, ning lootus hinges kõikidega peatselt kohtuda.

 

Karin Aanja