Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis

Estnische Volksgemeinschaft in der Bundesrepublik Deutschland e.V.


Kroonika


EÜSLi lastepäevad 2011

10.07.2011 Piret Suidt

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi

Selle aasta juunikuus kogunesid Saksamaa eestlaste lapsed juba 14. korda Bonni külje alla, et üheskoos meisterdada, mängida, joonistada ja laulda ning eks ikka ka selleks, et teiste eesti keelt kõnelevate laste ja noortega tutvust sobitada.

Meie käisime EÜSLi lastepäevadel esimest korda, aga kohe torkas silma, et majas ja maja ümber sibas igas vanuses poisse ja tüdrukuid ning keegi ei jäänud omavanuse mängukaaslaseta. Lapsi kogunes Annabergi 26, täiskasvanuid 23 ja jaanituli meelitas laupäeva õhtuks kohale ühtekokku 79 inimest. Nagu ikka, kulmineerus koosolemine jaanitule süütamisega. Vihmase ilma kiuste kaikus metsas hiliste öötundideni eestikeelne ühislaul.

Kokkusaamise eestvedajad Maarika Remmert ja Katrin Maranik-Mones olid koostanud osalejatele mitmekülgse kava. Lapsed said uusi teadmisi ja täiendasid oma käsitööoskusi. Koos emade ja isadega valmistati küpsisetorti ning eriti suurt huvi äratas lastes viikingipaelte punumise õpituba. Üks pael valmis, võeti kohe kätte uued lõngajupid ja hakati järgmist punuma. Peale selle said kõik soovijad ühispildile pintsliga oma jälje jätta – pilt sai tõesti säravalt kirju, ning jaanituleks valmistudes uusi laule ja tantsusamme õppida. Laulmist ja tantsutundi juhendas Anneli Aken, kes on juba mitu aastat edendanud kooritegevust väljaspool Eestit ning esinenud ka ise mitmel pool Euroopas. Kindlasti oli lastel tore ka lihtsalt koos uute ja vanade sõpradega palli või piljardit mängida.

Küsisin oma poegadelt, mis neile esimest korda lastepäevadel käies meelde jäi.

Jan- Armas (10-aastane): Annabergis meeldis mulle see, et sain piljardit mängida, paelu punuda ja torti teha. Jaanitule tegemine oli ka vahva, kuigi tuli polnud just suur. Aga mulle tuli meeldib ja oli hea, et vihma ei sadanud nii kõvasti, et tuli oleks tegemata jäänud. Ma ikka tegelikult jaanitule pärast tahtsingi tulla – jaanipäev on ka minu nimepäev.

Gregor (8-aastane): Mulle meeldis eriti paelte punumine. Ma punusin selliseid paelu esimest korda. Annaberg on üks mõnus koht. Niisugune vana maja ja natuke salapärane ka. Ma kujutan ette, et sellises majas võivad isegi kollid elada. Nii et, ma isegi natuke kartsin õhtul üksinda WCsse minna. Minuga juhtus viimasel päeval veel selline lugu, et kui kõik asjad olid kokku pakitud ja minu vanemad tahtsid koju sõitma hakata, ei pannud mina seda üldse tähele ja läksin teistega koos veel metsa matkama. Seal ma nägin metssigu, metskitsi ja hobuseid. Samal ajal otsisid mu vanemad mind lossi ümber igalt poolt taga ja arvasid juba, et ma olen kaduma läinud …

EÜSLi lastepäevade korraldajad on suutnud pika aja jooksul elus hoida ühte toredat traditsiooni. Annabergis kohtudes saavad mööda Saksamaad laiali pillutatud eesti juurtega lapsed üheskoos tähistada meile olulisi tähtpäevi ja teha seda, mida eestlased kokku saades ikka on teinud – laulda ja tantsida. Suur tänu Maarikale ja Katrinile kultuuripäevade organiseerimise ja läbiviimise eest. Kohtumiseni järgmisel suvel!


Piret Suidt