Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis

Estnische Volksgemeinschaft in der Bundesrepublik Deutschland e.V.


Kroonika


Emakeelepäevad Londonis

28.02.-02.03.2014 Maarika Remmert

Sel aastal toimusid 28.02.-02.03.Emakeelepäevad Londonis. Juba viiendat aastat järjest said Euroopa väliseesti koolide eestvedajad ja õpetajad kokku, et ühiselt väliseesti koolide teemal üks töökas ja sisurohke nädalavahetus veeta. Sedapuhku olid korraldajateks Londoni Eesti Kooli eestvedajad ja tegijad: Kerli Liksor, Aili Nurk, Katre Põder, Liina Särkinen ja Eda Strandberg. Kohal olid 50 õpetajat 20. Euroopas tegutsevast väliseesti koolist.

Korraladajad olid kokku pannud väga sisuka ja mitmekülgse päevade plaani. Aeg möödus kiiresti ning arutamist ja mõtete vahetamist jätkus kuni viimase minutini.

Reedene kohalejõudmise päev algas kohe linna eksursiooniga, kus kooliõpetajatest giidid Londoni tähtsamaid vaatamisväärsusi saabunud külalistele näitasid. Eksursiooni saatis ka tüüpiline Inglismaa /Londoni ilm - natuke vihma, et asi veel inglise pärasem näiks.

Reede õhtul olid õpetajad Londoni Eesti Suursaatkonda kutsutud. kus suursaadik pr. Aino Lepik von Wirèn kõiki kohale tulnuid väikese tervituskõnaga tervitas. Ka pr. Lepik von Wirèn on aastaid Rootis väliseesti koolis käinud ning tõi mõne põgusa mälestuse oma kooliajast. Järgnes tihe jutuajamine, kus teineteist aasta möödudes jälle kohati ning uusi suhteid loodi.

Laupäeva hommik algas kohe varajaselt Londoni Eesti Koolis. Kooli ellukutsuja ja juhataja Aili Nurk tervitas veel kord kõiki õpetajaid Londoni Eesti koolipere poolt ning tutvustas paari lausega Londoni Eesti Kooli. Suuremad koolilapsed olid külalistele üllatusena väikese etteaste ettevalmistanud, mida suure aplausiga vastu võeti. Ja kohe läksidki koolitunnid lahti. Sel korral lahtiste tundidena, kus kõik kohale tulnud õpetajad igat koolitundi uudistamas käija said. Samaaegselt toimus lastevanematele loeng, mis hiljem ka kooliõpetajatele ettekandele tuli.

Kui koolipäev läbi, suunati kiired sammud nn. Rahvusülikooli suunas (UCL SSEES), kus referendid meid juba ees ootasid, et leongute ja ettekannetega algust teha. Viive Einfeld rääkis teema " Väärtuskasvatusest". Ettkande sügav sisu oli paljudele õpetajatele uus ning pakkus omajagu mõtlemisainet. Ka õhtuses söögilauas arutati veel tuliselt seda teemat. Ettkande viimase lause sooviksin ka siinkohal veel kord ära tuua - "Eeskuju pole teiste mõjutamisel mitte peamine, vaid ainus asi" (Albert Schweizer). Piret Kärtner, kes juba möödunud aastast meile tuttav, rääkis teemal "Kes aga luges, aru sai...". Piret Kärtner toonitas seda, et õpetajad peavad eelkõige enda jaoks selgitama, miks lugemist õpetada? Samuti andis soovitusi lugemismaterjali väljavalmisel ja jagas näpunäiteid lugemise õpetuse võimalustest. Jätkas Martin Ehala teemal "Suur-Eesti: kuidas arendada eesti keelt ja kultuuri laias maailmas". Martin Ehala on ise oma perega aastaid väljaspool Eesti elanud ning oskas ka oma pere najal eesti keele vahendamise kohta näiteid tuua. Kindlasti oli kõigile pisut üllatuseks ning ka rahuldavaks teadmiseks asjaolu, et kui momendil maailmas umbes 6000 keelt eksisteerib ning paljud väljasuremis ohus on, siis eesti keel kuulub umbes 300 - 400 tugevama keele hulka. Ettekannete pärastlõuna lõpetas Andero Adamson teemal " Väljaränne, tagasipöördumine ja uus rahvuskaaslaste programm". Eesti Haridusministeerium on võtnud aastal 2014 oma eelarvesse summa 752 000 EUR, et toetada eesti keele jätku väljaspool Eestit, eestlaste tagasipöördumist Eestisse ning aidata tagasipöördujaid eesti keele arengul.

Pärast pikka ja sisurohket vaatamise ja kuulamise päeva sättisime sammud ühise õhtsöögi koha suunas. Algasid vestlused ja informatsioonide vahetused. Peale kehakinnitust jätkus aga õhtu veel väikese kontserdiga. Liisi Koikson esitas kitarristi saatel peamiselt eesti autortielt päritud laule. Nii saigi üks ilus, hästi eesti keelne ja eesti meelne päev ühes Londoni restoranis õhtusse.

Pühapäva hommik algas jälle varajaselt, sedapuhku Londoni Eesti Majas. Taas seisid Kerli Liksor ja Aili Nurk saali ees, tervitasid meid ning rääkisid paari sõnaga Londoni Eesti Maja olemasolust ja seal toimuvast. Järgmisena tegid ettekande "Kinobussi" tegijad. Kaasas oli ka tarvilik tehnika ning kiiruga sai lühifilm kohalolijatest tehtud. Meile tutvustati erinevaid filmitegemise tehnikaid ning anti ideid, kuidas saaks kino teemat ka kooliprogrammis kasutada. Emakeelepäevade viimase ettekande pidas Edward Kess, kes on eesti keele õpetaja Tallinnas. Olime pärast ettekannet ühel nõul, Edward Kessìlt on meil palju õppida, eelkõige tema etusiasmust keele elaval ja väga kaasaegsel õpetamisel. Emakeelepäevad Londonis lõppesid ümerlauaga, kus kõikide koolide juhatajad veel kord väikese ülevaate oma koolist andsid, oma rõõme teistege jagasid, aga ka muresi mainisid. Ühiselt on ikka kergem lahendusi leida.

Päevade kokkuvõtteid tehes oldi üksmeelsed, Emakeelepäevad Londonis oli kordaläinud üritus. Vahetati palju infot, kaasa viidi uusi impulsse ja teadmisi. Järgmise aasta Emakeelepäevade korraldamise võttis enda kanda Lukemburgi koolirahvas.

Ürtuse korraldas Eesti Kool Londonis, Toetasid : Eesti Emakeele Selts, Haridusministeerium, Eesti Sursaatkond Londonis, London University College`i Slaavi ja Ida-Euroopa Uuringute Insituut, eesti Maja Londonis ning Eesti Gild Londonis.

Saksamaalt olid esindatud Eesti Koolid Hamburgist, Münchenist, Berliinist, Frankfurtist ja Kölnist.

 

Maarika Remmert
Kölni Eesti Kool
2014