Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis

Estnische Volksgemeinschaft in der Bundesrepublik Deutschland e.V.


Kroonika


Hamburgis arutleti vabariigi aastapäeva eel riigikaitse teemal

22.02.2015 Andres Rekker

Pühapäeval, 22. veebruaril kogunes Hamburgi Eesti Rahvuskoondis iga-aastasele Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisele Nikolai kiriku kogudusemaja saali. Kohale oli saabunud üle veerandsaja liikme ja külalise tähistamaks omariikluse aastapäeva.

Piduliku koosviibimise avas kirikuõpetaja pr Merike Schümers-Paas. Jutluseteema keerles kiusatuse ümber ning enesele kindlaks jäämisele. Läbivaks teemaks oli – kas me oleme jäänud Eesti Vabariigile siin Saksamaal ustavaks? Ta oli valinud lauluraamatust Teise maailmasõja järel emigreerunud autorite kiriklikud laulud, millest õhkas nii usku kui ka igatsust kodumaa järele.

Hamburgi Eesti Rahvuskoondise esimees pr Edda Schneider tänas oma avasõnas kokkutulnuid ning soovis südamest neile kaunist Eesti Vabariigi aastapäeva.

Vabariigi aastapäeva kõnet on juba mitmeid aastaid pidanud Eesti kaitseväelased, kes on lähetatud Hamburgis asuvasse Saksa relvajõudude kõrgemasse kooli (Führungsakademie der Bundeswehr) õpingutele. Rahvuskoondisel on tekkinud ohvitseridega hea kontakt ning nad on tihedad külalised koondise kokkusaamistel.

Selleaastase peokõne koos ettekandega kaitseväest tänapäeval pidas major Andres Rekker, kes vaatles Eesti riigi tekkimist läbi kaitseväe prisma, sest ilma Vabadusõjata ei oleks olnud meil ka oma riiki. Samuti arutles ta oma ettekandes “hääletu alistumise” üle 1939. aastal – kas see oli õige või vale, sellele on tagantjärele raske vastust anda. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ütles oma kõnes kaitseväe 96. aastapäeval, et “Meie riik on täna ehitatud sellistele alustele, mis peavad eos välistama hääletu alistumise.”

Major Andres Rekker rõhutas oma ettekandes liitlassuhete tähtsust siis ja ka praegu. Liitlaste panus Vabadussõjas tõi murrangu sõjakäiku. Tänapäeval on Eesti kaitsevägi osalenud paljudel välisoperatsioonidel nii

NATO, Euroopa Liidu, kui ka ÜRO lipu all. Eesti ei ole olnud mitte ainult julgeoleku tarbija, vaid panustanud ka ise julgeoleku loomisesse maailmas. Aastate jooksul on operatsioonides osalenud üle 2500 kaitseväelase, paljud neist on mitmekordse kogemusega. Tsiteerides taas kaitseväe juhatajat kindralleitnant Riho Terrast: “Ajalukku pilku heites saame kinnitust sellele, et Eesti on olnud edukas siis, kui meil on sõbrad ja liitlased. Täna on meil sõpru ja liitlasi rohkem kui kunagi varem.”

Järgnes muusikaline osa, kus pr Larissa Nizker esitas klaveril rahvalikke meloodiaid, mida ka kaasa lauldi. Vabariigi aastapäeva tähistamise ametlik osa lõppes ühise Eesti hümni laulmisega. Seejärel toimus õdus koosviibimine, mille käigus suheldi omavahel ning söödi kaasatoodud koduste Eesti retseptide järgi tehtud toitusid.

 

Andres Rekker


Eesti sünnipäeva tähistamine Hamburgi Eesti Koolis

21.02.2015 Ave Vals

P21. veebruaril tähistati Hamburgi Eesti Koolis Eesti Vabariigi aastapäeva.

Enne koolitunde toimus aktus, mille avas kooli juhataja Ave Vals. Pärast pidulikku kõnet said lapsed end proovile panna Eestimaale pühendatud viktoriinis. Näiteks küsiti lastelt, kas nad teavad, kes on Eesti metsade suurim loom ja mis on Eesti rahvuskivi ning kas nad on kuulnud, mis on kõige sügavam järv ja millist päeva peetakse looduse ärkamise pühaks.

Paljud lapsed said viktoriini lõppedes oma eelnevatele teadmistele kinnitust. Nagu ükski töö ei jää tasuta, nii ei jäänud ka lapsed ilma maitsvatest vastlakuklitest, mida Soome meremeestekirik oli eestlastele vabariigi sünnipäevaks küpsetanud. Kes ampsas ühe kukli, kes jaksas süüa kaks või rohkem – imemaitsvaist kukleist sai laud igal juhul kibekiirelt tühjaks!

Näpud vahukoorest puhtaks limpsitud, jätkas koolipere oma tavapärase koolipäevaga. Lapsed kiirustasid tundidesse meisterdama ja õppima ning vanemad jäid sünnipäeva puhul veel tükiks ajaks üksteisega rõõmu jagama. Oli näha, et Eesti sünnipäev tegi tuju heaks nii väikestel kui ka suurtel.


Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Berliinis

20.02.2015 Liis Kolle

Berliini eestlased ja Eesti sõbrad tähistasid vabariigi aastapäeva tänavu 20. veebruaril Soome Instituudi juba harjumuspäraselt armsaks saanud ruumides.

Tänu soomlaste külalislahkusele on meil juba aastaid olnud võimalik kasutada esinduslikku saali koos kõnepuldi ja mikrofoniga ning suurepärase Steinway klaveriga. Lilledega tänati instituudi asejuhti Suvi Wartiovaarat, kes on seda koostööd aastaid vedanud ja toetanud. Samuti oli meeldiv võimalus õnnitleda Eesti saadikut Saksamaal Kaja Taela suursaadiku diplomaatilise auastme puhul, mille president Ilves talle jaanuaris omistas.

Aktuse juurde kuuluvad meil alati peokõne ja kontsert. Tänavuseks kõnelejaks kutsuti helilooja, esseist ja luuletaja Jüri Reinvere, kelle viimase aja tippsaavutuseks on ooperi “Peer Gynt” kirjutamine Norra Rahvusooperile. Jüri on sündinud ja üles kasvanud Eestis, kuid pärast sealt 18aastasena lahkumist üle poole oma elust elanud erinevates välisriikides. Ta jagas oma sellealaseid kogemusi ning seostas neid eestluse, eestlaseks olemise tänase olukorraga Eestis ja väljaspool Eestit.

Kontserdiosa sisustasid Bonnis elav metsosopran Triin Maran ja Roomast kohale lennanud pianist Toomas Kaldaru. Nende esituses sai kuulda Schumanni laulutsüklit, eesti heliloojate (kellest mitmed tegutsenud välismaal nagu Tubin ja Lüdig) tuntud kammerlaule, aga ka särtsakat Habanera’t Bizet’ ooperist “Carmen”. Publik, kelle hulgas olid esindatud kõik generatsioonid, võttis eeskava tänu ja vaimustusega vastu.

Pärast hümni laulmist ja pildistamist jätkus õhtu vabas seltskondlikus vormis ning vestluste käigus pandi muu hulgas täistuuridel käima Berliini eestlaste rahvatantsurühma loomise idee.

 

Liis Kolle