Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis

Estnische Volksgemeinschaft in der Bundesrepublik Deutschland e.V.


Kroonika


Eesti koolide õpetajad kohtusid Luksemburgis Emakeelepäevadel

27.02.-01.03.2015 Kadi Romantsov

Juba kuuendat aastat järjest kohtusid Euroopa eesti koolide eestvedajad ja õpetajad. Sel korral toimusid Emakeelepäevad Luksemburgis 27. veebruarist 1. märtsini Luksemburgi Eesti Kooli juhataja Mari-Liis Kivioja ja teiste Luksemburgi Eesti Kooli tegijate eestvedamisel.

Ürituse eesmärk on tõhustada juba loodud koostöövõrgustikku, toetada koolide arengut, tõsta õpetamiskvaliteeti ning vahetada kogemusi metoodika alal. Kohal oli 73 õpetajat 13 riigist ning 31 erinevast koolist, seltsist, lasteaiast ning eesti keelega seotud asutusest.

Korraldajad olid ette valmistanud väga sisuka, mitmekülgse ning inspireeriva programmi.

Reedene päev algas ekskursiooniga Luksemburgi linnas koos eestlasest giidi Tea Reinvaldiga. Külma ilma trotsides tutvuti kesklinna tähtsamate vaatamisväärtustega, sealhulgas suurhertsogilossi, Jumalaema kiriku, valitsushoonete ning erinevate linnaväljakutega. Luksemburg on väike armas linnake, elanike arvu poolest sarnane Tartuga ning linna ajalugu on kultuuriliselt rikas ning mitmekülgne.

Reede õhtul olid õpetajad kutsutud Centre Culturel Scheiss´i, kus toimus EV suursaadiku hr Gert Antsu pidulik vastuvõtt Eesti Vabariigi 97. aastapäeva ja Emakeelepäevade tähistamiseks. Kohal oli ligi 200 külalist. Avasõnaga tervitas Eesti suursaadik ning esines Luksemburgi eesti naiste vokaalansambel “Meloodilised tordid” Anneli Akna juhendamisel. Järgnes elav vestlus ning õpetajatel avanes võimalus üksteisega lähemalt tutvuda ning kogemusi vahetada. Hiljem tekitasid mõnusa õhkkonna oma esinemisega Anneli Aken ja Kirill Zhavoronkov.

Laupäev algas kell 9.30 Luksemburgi Eesti Koolis, kus õpetajaid tervitas veel kord Mari-Liis Kivioja ning tutvustas lühidalt kooli. Luksemburgi Eesti Kooli nimekirjas on kokku 77 last, kellest pooled on eesti peredest ning teine pool mitmekeelsetest peredest. Pooled lastest saavad ka igapäevaseid eesti keele tunde Euroopa koolis. Luksemburgi Eesti Koolis kohtutakse korra kuus, kuid väikelaste lauluring koos vanematega toimub iganädalaselt.

Seejärel esinesid Luksemburgi Eesti Kooli lapsed lauludega. Juhendajaks oli taas Anneli Aken, kes juhib ka Laste laulustuudiot ning Euroopa Eesti Lastekoori. Luksemburgi laste särasilme esinemine võeti vastu suure aplausiga. Pärast esinemist jagunesid lapsed kolmeks rühmaks ning suundusid tundidesse. Õpetajatel oli võimalus liikuda tunnist tundi ning õppetööd jälgida. Toimusid eesti keele, koduloo ning rahvalike tantsude-mängude ning muusikatund. Jäi mulje, et üldiselt on laste keeletase väga hea ning eesti koolis käiakse hea meelega. Fantastiline oli jälgida, millise entusiasmiga lauldi ning mängiti eesti vanu rahvapärimuslikke mänge ning tantsiti tantse. Õpetajatele jäi mulje, et Luksemburgi Eesti Kool on üks väga tore ja musikaalne kogukond.

Pärast koolipäeva lõppu jalutati koos lõunasöögile kohalikku portugali restorani, kus jätkus elav arutelu ja muljete vahetamine koolitundide teemal.

Pärast lõunasööki suunduti Chalet Geissereisse, kus algas loengute, seminaride ja töötubade programm õpetajatele.

Esimeseks tuli esitusele Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži direktori, eesti keele dotsendi Kersti Lepajõe loeng “Oma ja võõras: lugemisest ja kirjutamisest mitmekeelses klassis”. Ettekandes käsitles Kersti Lepajõe oma ja võõra keele ja kultuuri kokkupuutepunkte, oma- ja võõra kultuuri võrdlust, etnotsentrismi. Sai selgeks, et lapse jaoks on kohanemine uue kultuuriga kergem, kuna oma ja võõras pole veel välja kujunenud. Et aga tekitada seda oma eesti kultuuritunnetust, on tähtis just vanema roll väikelapse kõne arendamisel. Tähtis on raamatu ja tekstide olemasolu, koos lugemine ja hiljem ka kirjutamine. Kirjaoskus ei teki lihtsalt argipäevase vestluse najal.

Kersti Lepajõe rääkis kirjaoskuse mõistest lähemalt ja tõi huvitavaid näiteid elust. Tuli välja, et näiteks võõrsilt tagasipöördumisel pärast mitmeid aastaid, tekivad tihti raskused just kirjaoskuse baasil. Kersti Lepajõe loeng oli kaasakiskuv, eriti just elust toodud näidete tõttu. Ilmnes, et ligikaudu 20 protsenti eesti rahvastikust elab tänaseks võõrkeelses kultuuris või mitmekeelses perekonnas. Eesti keelse õppe võimaldamine lastele on eesti keele ja kultuuri hoidmise seisukohalt elulise tähtsusega.

Järgmisena esines eesti keele professor Reili Argus (Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut )loenguga “Lapse keelelist arengut toetavad mängud”. Ettekandes tuli juttu sellest, millised on eesti keelt emakeelena omandavate laste peamised keeleprobleemid. Reili Argus tutvustas FREPY projekti raames loodud keelemänge ning rääkis sellest, milliseid mänge saavad lapsed ise mängida ning millistel juhtudel on neil lapsevanema tuge ja abi vaja.

Pärast väikest pausi järgnes Piret Kärtneri (EV Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja, Tartu Ülikooli lektori) töötuba “Laul teeb rinna rõõmsaks”. Piret Kärtner rääkis erinevatest võimalustest, kuidas kasutada muusikat keeleõppes. Tehti koos läbi huvitavaid harjutusi, nt kuulmise järgi laulusõnade kirjapanek, laulusõnades puuduvate sõnade leidmine. Töötuba oli värskendav ja inspireeriv. Õpetajad said teada, et muusikat saab koolitunnis kasutada ka siis, kui ise viisi ei pea. Ideaalse muusikalise kuulmise puudumine pole mingi vabandus.

Järgnes õhtusöök ning pärast seda esines Chalet Geissereis Anne Veesaar monoetendusega “Lydia”. Etenduse tekst valmis koostöös Heiti Kenderiga ning etenduse käigus valmisid maitsvad kaneelikuklid, mida ka õpetajad hiljem maitsta said. Monotükk rääkis Lydia Koidula elust ja tegemistest ning tekitas Eesti ärkamisaja õhustiku. Päras etendust jätkus õhtune koosviibimine koos laulu ja elava muljetevahetamisega.

Pühapäevane programm algas kohe varahommikul Viive Einfeldti (Eesti NLP Instituut) korraldatud seminariga “Väärtusi avastamas”. Viive Einfeldt tutvustas, kuidas viia läbi väärtustemaatilist arutelu õpilastega. Seejärel oli õpetajatel võimalus ise arutelu läbi teha. Jaguneti laudkonniti gruppideks, valiti lauavanem. Gruppidele anti kätte erinevaid situatsioone ning õpetajad pidid neid laste seisukorrast lähtuvalt lahendama. Arutelu oli väga elav ning ühistele otsustele jõuda polnudki nii kerge. Oli väga huvitav end lapse situatsiooni asetada.

Pärast väikest kohvipausi algas ümarlaud “Väljaspool Eestit tegutsevate Eesti koolide ootused Eesti riigile”. Ümarlauda vedasid Piret Kärtner haridusministeeriumist ja Anu Kippasto Eesti Instituudist. Arutleti nii õppetöö sisuliste kui ka korralduslike ning finantsküsimuste üle.

Pärast lõunasööki jätkati uue ümarlauaga “Näpunäiteid projektikirjutamiseks”. Ümarlauda vedas Anu Kippasto. Õpetajad ja koolide juhatajad said praktilisi näpunäiteid, kuidas ja millise sisuga projekte kirjutada. Toodi välja ka tööde esitamise tähtajad ja vormistamise olulised punktid. Anu Kippasto rõhutas ka seda, et koostöö lähestikku asetsevate Euroopa Eesti koolide vahel on oluline ning kui kutsutakse külalisesinejaid Eestist, oleks vajalik omavaheline koopereerumine.

Ümarlaud lõppes järgmiste Emakeelepäevade korraldajate valimisega. Korraldamise võttis enda peale Stockholmi Eesti Kool. Loodetavasti kohtume juba järgmisel aastal kaunis Rootsi pealinnas.

Järgnesid tänusõnad ja juba oligi sisutihe programm läbi ning enamik õpetajaid suundus rongi- või lennujaama ning asus tagasiteele.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Emakeelepäevad Luksemburgis oli kordaläinud üritus. Kuna kokku said väga erineva taustaga õpetajad erineva struktuuriga koolidest, oli kogemuste vahetamine väga oluline. Laiali mindi suure hulga uue informatsiooni, uute tutvuste, ideede ja praktiliste teadmistega. Oluline oli saada uut inspiratsiooni ja edasiviivat impulssi. Näha ja kuulda, kuidas tehakse mujal, millised on teiste riikide õpetajate argirõõmud ja mured. Jõudsime arusaamisele, et jätkuv koostöö erinevate Eesti koolide vahel on vajalik ja innustav. Võib öelda, et Eesti kogukondade aktiivsus võõrsil on lihtsalt fantastiline fenomen ja Eesti riigi toetus oma võõrsil elavate kodanike suhtes on äärmiselt tänuväärne. Tore on näha, et leidub nii palju inimesi, kes hoolivad meie keele ja kultuuri säilitamisest ja edasiviimisest.

Saksamaalt olid kohal Berliini, Frankfurdi, Hamburgi, Kölni ning Müncheni Eesti koolide esindajad: Ingrid Melzer, Kadi Mustasaar, Aira Paschke, Ave Högen, Rita Kolk, Eha Salla, Anniki Nugis, Ave Vals, Mare Rahkema, Maarika Remmert, Karin Schmauck, Tuuli Solom, Linda Blum ning Kadi Romantsov.

Tänada tuleb ürituse korraldajat Luksemburgi Eesti Kooli ning toetajaid Eesti haridus- ja teadusministeeriumit ning Eesti Instituuti.

Suured tänusõnad Luksemburgi Eesti Kooli töökale kollektiivile perfektse korraldustöö eest ja ka Luksemburgi Eesti Seltsile ning EV suursaadikule kena vastuvõtu eest.

Õppetöö Euroopa Eesti koolides võib jätkuda uue innu ning hooga!

 

Kadi Romantsov