Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis

Estnische Volksgemeinschaft in der Bundesrepublik Deutschland e.V.


Kroonika


Müncheni Eesti Kooli õppelaager Haapsalus ja Matsalus 12.–14. augustil 2015

August.2015 Kaja Ziegler

Juba kuuendat korda teoks saanud Müncheni Eesti Kooli suvelaagrist on saamas juba väike traditsioon. Paljud koolipered peavad meie ühist väljasõitu nii oluliseks, et võtavad need päevad igal aastal oma suvepuhkuse programmi. Üheskoos mängides areneb laste keeleoskus ja tugevnevad Münchenis loodud sõprussidemed. Ekskursioonid ja töötoad rikastavad sõnavara ja avardavad silmaringi. Ka emad-isad naudivad head seltskonda, kultuuriprogrammi ja looduskauneid kohti ning teevad tasapisi juba uue kooliaasta plaane.

Tänavuse laagri organiseerimisel võtsime appi kodu-Eesti kontaktid: Mõne aasta eest kolis Haapsalust pärit kauaaegne Müncheni Eesti Kooli õpetaja Maria Strauss oma perega jälle kodulinna tagasi. Sidemed Müncheni eestlastega on aga säilinud, sest Maria võtab oma tütardega endiselt igal suvel meie laagrist osa. Tema kaudu sündiski idee minna seekord Haapsallu ja Läänemaale. Ühe peakorraldajana otsis Maria välja ööbimiskoha, kuhu me oma suure rühmaga ära mahume. See ei ole sugugi lihtne ülesanne. Teise peaorganisaatorina tegi suure ettevalmistustöö ära Linda Blum, kellel on meie suvelaagrite korraldajana juba mitmeaastane kogemus. Koolipere nimel täname Lindat veel kord huvitava programmi kokkupaneku ning kannatlikkust nõudva koordineerimistöö eest. See on suuresti Linda teene, et meie laagri logistika alati nii ilusti sujub. Nii et veel kord suur aitäh Lindale!

Kohtusime 12. augusti hommikul Haapsalu raudteejaamas. Seal istusime pisikesele Peetrikese puurongile, mis meid giidi saatel mööda Haapsalu käänulisi tänavaid sõidutas. Pärast piiskopilinnuse terrassile tellitud lõunasööki algas vanade müüride vahel tegevusterohke ralli. Lapsed mitte ainult ei kuulanud põnevaid lugusid keskajast, vaid pidid ühiselt otsima vastuseid küsimustele ja lahendama ülesandeid. Alustuseks pidid poisid näiteks ehitama kätest tooli ja tõstma kordamööda kõik tüdrukud väravast sisse, sest legendi järgi ei tohtinud ühegi naise jalg astuda üle linnuse läve. Seejärel said lapsed teada, kuidas prooviti alkeemialaboris valmistada kulda ja tehisinimest ning milliste hirmsate vahenditega üritati keskajal võitu saada haigustest. Loeti kokku ka kellatorni trepiastmed ja õpiti rüütli kombel vehklema.

Vaid mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel ootas meid seejärel Iloni Imedemaa – muuseum, mis tutvustab Haapsalust pärit kunstniku ja Astrid Lindgreni raamatute illustreerija Ilon Wiklandi elu ja loomingut. Armas nukumajalik muuseum pakkus tegevust igale vanusele. Suuremad vaatasid esmalt koos giidiga filmi kunstniku kirevast eluloost läbi tema joonistuste. Seejärel meisterdati ja joonistati ise ning arutleti üheskoos kooli, kirjutamise ja keelte teemal. Väiksemad lapsed tegutsesid mängutubades ja hoovis. Ka lapsevanematele pakkus jällenägemisrõõmu näha Lindgreni raamatutest tuttavaid pilte originaaljoonistustena.

Õhtuks sõitsime oma ööbimiskohta Uustalu spordi- ja puhkekülas Kärblas, kus meie käsutuses olid kämpingumajakesed, suur suvetelk ning avar õu kahe batuudi, tasakaaluliini ja mänguväljakuga. Mäng kestis hiliste õhtutundideni. Vahepeal vaadati vikerkaart, jälgiti suure sookureparve lendu ning imetleti augustikuist tähistaevast. Rühm suuremaid lapsi otsustas magada suvetelgis, aga hommikuks olid paljud siiski külma ja sääskede eest vanemate juurde majakestesse kolinud. Teisel ööl keegi enam telki ei kippunud.

13. augusti hommikul oli meie esimeseks sihiks Matsalu rahvuspargi külastuskeskus Penijõel. Seal tutvusime väljapanekuga ja vaatasime slaidiprogrammi lindudest ja aastaaegadest. Põnevusega oodati mootorpaadisõitu roostikus. Jõel sõites sai meile aga ruttu selgeks, et augustikuu ei ole linnuvaatluseks kuigi sobiv aeg. Vesi on madal ja pilliroog nii kõrge, et temast ei näe üle isegi paadis seistes. Koolieelikutest poisid mängisid siis meremehi, tüdrukud tegid üksteisele soenguid ja emad-isad kuulasid paadimehe juttu. Pärast piknikut külastuskeskuse õuel tutvusime veel rannaniitude ja vanade küladega. Ilus elamus oli jalutuskäik Salevere liigirikkas salumetsas, kus meile näidati 2001. aastal avastatud muistset linnusekohta ja silmaallikat, mille vesi pidi parandama nägemist ja säilitama noorust.

Puhkekülas ootas meid kuum saun. Kes soovis, võis end seejärel jahutada savises tiigikeses. Õhtu veedeti jällegi mängides ja kamina ääres istudes. Ärasõidupäeval oli ilus suveilm ja lahkumisega ei kiirustatud. Väike seltskond otsustas sõita Peraküla randa, et ühiselt veel meres ujuda, ojale tammi ehitada ja lõkkel grillida. Enne laialiminekut peeti juba plaani, kus korraldada järgmine suvelaager. Huvitavaid ja käimata kohti on veel palju ja eks paistab, mis seekord sõelale jääb. Igal juhul suur aitäh korraldajatele ja kõigile, kes ürituse õnnestumisele kaasa aitasid.

Kaja Ziegler