Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis

Estnische Volksgemeinschaft in der Bundesrepublik Deutschland e.V.


Kroonika


Jõulupidu Karlsruhes

12.12.2015 Meeli Bagger

Aasta veab oma ringi, kalendri järgi on detsembrikuu, aga õues õitsevad kirsipuud, muru on roheline ja linnud sädistavad kevadiselt. Peab omama väga tugevat ettekujutusvõimet, et 2015. aasta detsembris end jõuludele häälestada. Aga on advendiaeg ja jõulud seisavad ukse ees ning seda tuleb tähistada.

Karlsruhes peeti ühiselt jõulupidu 12. detsembri õhtul Hagsfeldi Gemeindezentrumi saalis. Lauad olid lookas eesti jõulutoitude all, tubli köögitoimkond oli verivorstide, süldi, heeringate, hapukapsaste ja muude hõrgutiste eest hoolitsenud. Traditsiooniliselt algas peoõhtu Karlsruhe Saksa-Eesti Seltsi esimehe tervitusekõnega ning järgnes kõrgetasemeline kontsertprogramm.

Kõik oli justkui samamoodi kui eelmisel või üleeelmisel aastal, aga ei olnud ka. Piret Randalu kokku pandud ja noorte kunstnike ettekantud kontsert oli sedakorda niivõrd mõjus, et jõulutunne ja -meeleolu tasapisi siiski hinge pugesid.

Ettekandele tulid Mozarti “Võluflöödi” aariad Pipilota Neostus (flööt) ja Ingely Laivi (oboe) esituses. Duos Sabine Holzinger saksofonil ja Inessa Volkova klaveril saime kuulda kolme lugu, kusjuures üks neist “A moment” oli Inessa omalooming. Anna Bagger (mandoliin), saatjaks kitarril isa Boris Bagger, mängis kaks jaapani helilooja Goshi Yoshida pala.

Oboeist Ingely Laiv esitas veel koos flötist Olivier Girardin´iga W.F. Bachi Duo nr. 3 Allegro. Lõpetuseks kõlasid Rachmaninowi valss ja Sibeliuse süit ette kantuna klaveril neljal käel Natalia Zagalskaia ja Toomas Vana poolt.

Imeilus muusika suurepärases ettekandes, küünlasära, verivorsti lõhn, vanad head tuttavad, ühislaulmine – traditsioon, mis kuulub Karlsruhe eestlaskonnal ja meie sõpradel jõulude juurde. Oli nagu üks perekondlik mõnus kokkusaamine – igal aastal traditsiooniline, aga ometi alati teistsugune ja eriline.

 


Hamburgi eesti laste jõulupidu

12.12.2015 Maris Post

Tänavune Hamburgi eesti laste jõulupidu toimus 12. detsembril Soome Meremeeste Kirikus.

Jõulupeo külalisi kostitati hoogsate koorilauludega Hamburgi eesti laste esitluses. Selgeks oli õpitud “Lapsed tuppa”, “Läbi lume sahiseva” ning “Väike ingel”. Lisaks kuulsid peolised klaveriettekannet Marleen Valsilt ning väikest kokkuvõtet jõulupühade ajaloost.

Enne jõuluvana tulekut said lapsed päkapikkude töötoas kätt proovida. Meisterdati toredaid ingleid, kuuski ja lumememme. Kõige väiksemad peolised mängisid ja hullasid niisama. Kui mängimisest ja trallimisest ära väsiti, sai peolaualt eestipärast kehakinnitust proovida. Kohal oli kartulisalat, sült ning palju maitsvaid kooke.

Kõiki peolisi huvitas, mis küll seekord jõuluvana kotis leidub ning õhtu edenedes kogunesidki kõik lapsed, emad ja isad, tädid, onud ja sugulased jõulukuuse juurde jõuluvana ootama. Et jõuluvana kiiremini tee peoliste juurde leiaks, lauldi “Üle lume lagedale’’.

Eesti kommidest šokolaadivõru ümber suu, tõttasid õnnelikud peolised koju, silmis tänu korraldajatele ning põskedel veel tuntav armsate kaasmaalaste kallistus.

 


Kölni Eesti Kooli jõulupidu

12.12.2015 Merike Miländer

Kui eelmisel aastal olid meie külalisteks vihmapiisad, siis sel korral õitsesid väljas roosid… Sellised on need meie Reinimaa jõuluajad! Vaevalt küll, et siginas-saginas lastepere ilma märkaski, sest oli ju nii tore ja oodatud päev – Kölni Eesti Kooli jõulupidu Annabergi lossis.

Laeni ulatuv kuusk saalis sai üle vaadatud ja natuke ka sõpradega mööda lossitreppe ringi turnitud, kui heliseski koolikell. Enne kui päeva päris pidulik osa algas, tuli veel õpitud laulud-luuletused üle korrata. Seda tehti koos õpetajate Tuuli, Merikese, Maarika ja Kariniga. Aga kuidas siis õiged jõulud oleksid, kui midagi oma kätega ei meisterdataks! Sel aastal oli õpetaja Triin ettevalmistanud küpsistest majakeste ehitamiseks kõik vajaliku. Ehituse elevust jätkus nii lastele kui ka emadele-isadele!

Ja nüüd ja nüüd…. Esimesed ühislaulud, koolijuhataja Karini teresõnad kõigile pidulistele ja siis oldi kõrval-saalis hiirvaikselt – kuulati õpetaja Merikese jõulujuttu, oodati küünalde süütamist ja jõuluvana… Ja sealt see kena tuttav mees tuligi, mõnus naeratus näol ja lahked sõnad suus. Iga laps sai oma tulekese, avanesid saaliuksed ja vaikse laulu saatel toodigi jõuluvalgus tuppa!

Jõuluvana, nagu talle kohane, võttis istet kuuse juures ja esinemised võisid alata. Seekord alustati kõige suurematega – kooliõpetajate ja emade ühisansambel esitas kaunikõlaliselt laulu “Mu meel unus mägede taha”. Algus tehtud ja julgus käes esinesid suuremad lapsed oma luulekavaga, siis keskmised ja kõige lõpus päris tillukesed. Kui vahel väikesed pead ärevusest enam salmi ei mäletanud, aitasid õpetajad natuke ka kaasa. Laulud olid aga selged nii lastel kui ka emadel-isadel, õpetajaist rääkimata, nii et ühiskoor sai kõigega suurepäraselt hakkama! Eraldi tuleks veel ära märkida Triin Marani kaunilt esitatud jõululaulud!

Iga laps oli oma jõulukingi kenasti välja teeninud ja jõuluvana jagas kinke lahkel käel. Aga ka seekord ei saanud emad-isad lihtsalt niisama pealtvaatajaiks jääda, jõulumehel oli ka neile ülesanne – isad astusid ette kuusepuude tähtsas rollis ja emad tohtisid oma kaasadele kaunist kuusepuu laulu laulda!

Jõuluvanal aga veel tükk tööd ees, teisedki lapsed tahavad ju omi kinke saada ja seepärast saadeti ta kena lauluga teele, et ka järgmisel aastal tee meie juurde ei ununeks!

Oh jaa, veel oli midagi – muidugi jõululoterii! Seda ootust ja põnevust võitude kättesaamisel!

Nüüd ootas ees jõulupraad ja sellel lasime me kõik hea maitsta, kiitus igal aastal jälle Annabergi kokkadele!

Lastele veel mängu ja ringisebimise aega, kõigile teistele jutupuhumise aega ja päev jõudiski õhtusse….

Selline ta oli, see meie jõulupidu 2015! Aitäh toetajaile – EÜSLile, Düsseldorfi aukonsulaadile, Eesti Instituudile ja muidugi Kölni Eesti Kooli lastevanematele ning kooli õpetajate perele ja koolijuhataja Karinile! Ja muidugi – aitäh Sulle, jõulumees, ootame sind uuel aastal jälle!

 


Hamburgi eestlaste jõulupidu

6.12.2015 Andres Rekker

Hamburgis toimus kuuendal jõulukuu päeval Sankt Nikolai kiriku kogudusemajas Hamburgi eestlaste jõulupidu. Võrreldes 2014 aasta jõulupeoga oli kohale tulnud rohkem rahvast ning ka noorte osakaal oli tuntav. Selline tulemus on märgiline – see näitab, et pole lootustki, et eestlusel Hamburgis oleks kadumisohtu, vaid hoopis, et kasvuprognoos järgmisteks aastateks on hea.

Traditsiooniliselt avas jõulupeo ametliku osa kirikuõpetaja Merike Schümers-Paas. Seekord rõhus ta oma jutluses Eesti jõululuule ajaloole, mis oli väga huvitav ja hariv. Kirikuõpetaja Merike Schümers-Paasi jutluses toodud ülevaade Eesti jõululuule arengust aitab meil mõista kristliku haridust tänapäeval. Kes tunneb suuremat huvi selle teema vastu, on soovitav muretseda raamat “Täis tähti Jumallapse põll. Eesti jõululuulet läbi aegade”, mille on välja andnud kirjastus Logos aastal 2000 Tallinnas. Ka kirikuõpetaja ammutas sellest raamatust teadmisi.

Peale jutlust esitas proua Larissa Nizker klaveril jõululugusid. Õhtu jätkuks esines tantsugrupp Pääsuke oma tuntud headuses, kohaletulnute soovil esitati ka lisalugusid. Ka oli võimalik oma hääled puhtaks laulda nii ühiselt kui ka spontaanselt väiksemas seltskonnas.

Jõuluõhtu naelaks oli loomulikult pidulaud, kuhu kohaletulnud olid toonud enda valmistatud sööke soolasest magusani. Laud oli lookas erinevate salatite ja muu külma toidu all, lisaks erinevad maitsvad koogid ja eesti kommid.

Toidutegu toimus ka kohapeal. Üleval köögis valmis toit, milleta ei kujutata eestlase jõululauda ette. Tublid eesti naised valmistasid kogu seltskonnale õhtusöögi, mis koosnes kartulist, praekapsast (sic! 30 liitrit) ja Eestist saadetud verivorstidest. Sealjuures ei puudunud ka pohlamoos. Siinjuures tahaks tänada Reet ja Väino Kaldojat Tallinnast, kes nagu igal aastal toetasid ka seekord oma saadetisega Hamburgi Eesti jõulupidu erinevate kodumaiste toitude ja jookidega, mis aitasid leevendada kodumaa igatsust. Kui praekapsas on veel Saksamaal saadaval, siis Eestimaist verivorsti ei ole kuskilt leida.

Õhtu kujunes seltskondlikuks koosviibimiseks, kus keegi ei pidanud end tundma üksikuna, ja lõppes hilistel tundidel.

 


Müncheni kandi eestlased ja koolirahvas pidasid ühist pidu

6.12.2015 Karin Ladva-Zoller

Müncheni eestlaste ja Müncheni Eesti Kooli ühine jõulupidu toimus pühapäeval, 6. detsembril algusega Eine Welthaus Münchenis.

Kohale oli tulnud koos lastega üle saja inimese. Avasõnad lausus EÜSLi Müncheni Rahvuskoondise esinaine Karin Ladva-Zoller. Suurepärase kogu pere jõulujumalateenistuse pidas Michael Schümers.

Müncheni Eesti Kooli lapsed esitasid jõululaulu “Tiliseb, tiliseb aisakell“. Aga seekordse peo tegi eriliseks Müncheni Eesti kooli laste esinemine, kes mängivad mõnda instrumenti. Alustas Helen Blum klaveril lauluga “Et tulge, oh lapsed” ja pärast Helenat esinesid Helina Steindl ja Maya Zoller klaveril neljale käele laulude “Süßer die Glocken nie klingen” ja “Jingle Bells” ning kontserdi lõpus esines Jonathan Zoller kahe lühikese instrumentaalpalaga akordionil.

Müncheni traditsioonilisel Eesti jõulupeol ei puudunud laualt rosolje, eestimaine kartulisalat ega heeringas, aga kooki ja kringlit jäi seekord veidi napiks. Õhtu lõpus külastas lapsi see väga oodatud valge habemega mees – jõuluvana.

Suur aitäh kõigile abilistele peo kordamineku eest!

12. detsembril, päris jõuluajale veidi lähemal, kohtusid Müncheni Eesti Kooli lapsed ja lapsevanemad Mütterladen Giesingus, et koos piparkooke küpsetada ning sellele järgnevat eestipärast jõulusööki, verivorste hapukapsa, kartulite ja pohlamoosiga, nautida.

Väga hubane ja mõnus oli!

 


Berliini jõulupidu pisikeste akrobaatide ja trikkidega

12.12.2015 Annabel Mustasaar

Berliini eestlaste jõulupidu toimus 12. detsembril Lietzensee kiriku kogudusemajas. Peost kirjutas Eesti Rajale 11aastane Berliini Eesti Kooli õpilane Annabel Mustasaar.

Selle aasta jõulupeol oli jälle hästi palju inimesi. Peale tervitussõnu ajasid Berliini Eesti Kooli tirtspõnnid oma emadega terve publiku naerma. Nad esitasid Äpu jõululaulu saatel ühe akrobaatilise tantsu. Meie tantsuõpetaja Lydia oli välja mõelnud lahedad liigutused: pisikesed ronisid emale kõhu peale ja lehvitasid ühe käega publikule nagu väikesed staarid.

Ka sel aastal nägi publik meie kooli õpilaste esituses toredat teatrit, mille mõtlesid välja ja lavastasid meie õpetajad Reelika, Lydia, Maarika ja Margit. Minul oli Jutustaja roll. Alexandra mängis kitarril muusikalist tausta. Kuna Jõuluvana oli kadunud ja muidu oleksid tänavused jõulud ära jäänud, kutsus Korrapidaja Matilda kohale oma sõbra Teadlase, keda mängis minu vend Gregor. Ta võlus päris keemiakatsega Jõuluvana asemele Jõulukana, keda mängis minu õde Marta. Veel olid näidendis Teadlase Abilised, Põhjapõdrad ja Päkapikud. Hetkel, kui Jõulukana asus laste juurde teele, astus uksest sisse päris Jõuluvana koos Lumehelbekesega. Igas pakis oli Eestist toodud kommid ja raamat.

Pidulaud oli rikkalik ja maitsev. Veel me laulsime kõik koos jõululaule.

Aitäh kõigile, kes aitasid peo õnnestumisele kaasa!