Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis

Estnische Volksgemeinschaft in der Bundesrepublik Deutschland e.V.


Kroonika


Vabariigi aastapäeva tähistamine Münchenis

20.02.2016 Karin Ladva-Zoller

Münchenis tähistati Eesti Vabariigi 98. aastapäeva laupäeval, 20. veebruaril Haus des Deutschen Ostensis.

Peo avas EÜSLi Müncheni Eesti Seltsi esinaine Karin Ladva-Zoller, sellele järgnes Eesti peaministri videotervitus välismaal elavatele eestlastele. Üles astusid Helena Blum ja Maya Zoller klarveril ning Jonathan Zoller akordionil.

Müncheni Eesti Kooli suvine õppelaager viib meid sellel suvel Narva ja Narva-Jõesuusse ning seepärast näitasime publikule 30minutilist filmi “Paberist linn” sarjast Eesti lood, mille režissööriks on Jaak Kilmi. Film räägib Fjodorist, kes ehitab lagunevas raekojas hiigelsuurt mineviku-Narva maketti ning Rootsi ärimehest Matsist, kes tahab aga tuleviku-Narva uueks kasiino ja ostuparadiisiks muuta.

Pärast pidulikku programmi jätkus pärastlõuna majas asuvas restoranis, mis on nüüd uue, Rumeenia juurtega perenaise saanud. Rumeenia köök on üks maitsvamaid kööke Ida-Euroopas ning kõik külalised jäid söögi ja joogiga rahule.

 


Vabariigi aastapäeva tähistamine Berliinis

19.02.2016 Kadi Mustasaar

Berliini eestlased ja Eesti sõbrad tähistasid Eesti Vabariigi 98. aastapäeva 19. veebruaril Soome Instituudi ruumides.

Nagu Liis Kolle kommenteeris, võivad kõik, kes reedel kohale ei tulnud, meie peale kadedad olla. Kõigepealt suursaadik pr Kaja Taela mitmekülgne ja huvitav kõne, seejärel oivaline kontsert: bariton Lauri Vasar ei piirdunud jalust nõrgaks võtva laulmisega, vaid pikeeris aariate vahele lõbusaid ja südamlikke lugusid oma lapsepõlvest, isast ja tulevikulootustest, tehes seda nii eesti kui ka perfektses saksa keeles.

Üllatusi järgnes üksteise järel. Lauriga koos astusid üles sopran Katrin Lehismets ja parasjagu külas olev muusikalitäht õde Ele Millistfer. Enne ühist hümnilaulmist sai publik koos artistidega hääle lahti ümiseda kultuslauluga “Kui on meri hülgehall”.

Esimese avaliku etteaste tegi Berliini eesti rahvatantsurühm Tuljak treener Meljo Kaaviste juhendamisel. Kenad kirjud seelikud, õhetavad põsed ja püüdlikud keerutused panid tühja kõhtu unustama. Tuljaku lõpus õhku tõstetud tüdrukud aga lausa vaimustusest huilgama.

Isuäratavate kaasatoodud suupistetega kaetud pidulaua ääres oli kuulda peokülaliste rahulolu saadud elamusest.

Laurigi oli liigutatud ja tänas kõiki: “See oli üks äärmiselt tore õhtu! Hubane ja armas atmosfäär! Mul on hea meel, et sain sellel üritusel osaleda!”

Täname Soome Instituuti ja fotograaf Kerstin Vihmani!

 


EV 98 Darmstadtis

27.02.2016 Liis Kolle

27. veebruaril tähistasid Frankfurdi ja selle ümbruskonna eestlased Vabariigi aastapäeva Darmstadtis Baltisaksa Seltsi juugendvillas.

Õhtusele peole eelnes kogu päeva kestev eesti rahvalike seltskonnatantsude töötuba Meljo Kaaviste juhendamisel, teda abistas Signe Schwarze. Haruldase luksusena sai “Kihnumoad”, jooksupolkat, “Aissat”, pades- paani, krakovjakki, labajalavalsi eri variante ja veel teisi tantse harjutada elava muusika saatel, mida tegid Eestist saabunud Ülemakstud Rentslihärrad ehk laulja Lauri Õunapuu, kes on tuntud ka ansamblist Metsatöll ja Arhailise Meestelaulu Seltsi kokkukutsujana, ning lõõtspillidel Viljandi Pärimusmuusikakeskuse juhataja Tarmo Noormaa.

Ühiselt õppisid Frankfurdis koos käivad tantsijad, Berliini “Tuljaku” nimele pretendeeriv rühmitus, Hamburgi “Pääsukese” esindus (mõlema juhendaja on Meljo Kaaviste) ning mitmed alles esimesi rahvatantsusamme seadvad huvilised. Tore, et kursusele olid jõudnud mõned Eestis vabatahtlikuks olnud saksa neiud, kes said eestikeelsetest selgitustest vaevata aru. Tantsuõpetaja hea metoodika, nakatav energia ja kõlav hääl tegid oma töö – ka karumõmmid hakkasid asjast lõbu tundma.

Peo perenaine, Frankfurdi eestlaste kultuurielu eestvedaja, EÜSLi Frankurdi Eesti Seltsi esimees ja kooli juhataja, Rullkardiina Efraimi tütar Eha Salla juhatas pärast lühikest tervitust sisse üllatusesineja: Frankfurdi Eesti kooli lapsed koos Rauno Otsaga esitasid trepimademelt fantastilistes kostüümides Andrus Kivirähki jutu “President Kinnas”. Nii ei jäänud külas olnud kirjanikul, kes oli ise oma juttu plaaninud ette lugeda, muud üle, kui, inspireerituna villa tornikambris veedetud ööst, sädelevalt improviseerida teemal “Eestlased võtsid Eestis üle baltisakslaste mõisad, nüüd hakkavad ka Saksamaal nende maju üle võtma”.

Mitmekesise kava nii eesti kui ka teiste rahvaste laululoomingust esitas kaunilt kolmehäälne WÖÖT koosseisus Triinu Viilukas, Ruth Dorn ja Liisbet Erepuu Viinist. Peorahvas sai nendega ka kaasa laulda.

Pärast ülimalt vaheldusrikka Rootsi laua ääres keha kinnitamist hakkas suurest saalist kostma Rentslihärrade laul ja mäng, mis kestis tõepoolest hommikuni, nagu nad olid lubanud. Tantsijad keerutasid-kargasid tublilt tundide viisi ja päeval õpitu oli neil hästi meeles, aga tundus, et muusikute võhmale nad veel vastu ei saa. Vanemad inimesed vaatasid noorte lustimist pealt ja ajasid niisama juttu nagu ennemuiste.

Suur tänu, Eha ja abilised, selle stiilse Eesti sünnipäevapeo eest!

 


Hamburgi eestlased tähistasid Eesti Vabariigi 98. sünnipäeva

27.02.2016 Janika Truumees

Iseseisvuspäeva kui Eesti riigi tähtsaimat püha tähistasid 27. veebruaril HEA Seltsi eestvedamisel ka Hamburgi eestlased.

Hubases Norra meremeeste kirikuruumides juhatas Eesti Vabariigi sünnipäevapeo sisse EASi Hamburgi esinduse juhataja Riina Le- minsky, tervitades soojalt Hamburgi eestlasi ja teisi peolisi. Oma koha leidis ka peaministri härra Rõivase tervitus väliseestlastele, seda küll teksti näol Riina poolt ette kandes, aga ei olnud seegi vähem liigutav. Peokõnega esines Eesti vabariigi kaitseväe nimel major Andres Rekker, andes muu hulgas põgusa ülevaate väliseestlaste rollist Eesti vabaduse saavutamisel ja riigi arengul.

Esmakordselt esines Eesti Vabariigi aastapäeval baltlaste koor Balti- coro dirigent Gints Rācenise juhatusel. Tegemist oli väga tugeva vokaalse esitusega, lauljad teenisid kõlarikka aplausi ja publik sai kordusetteaste osalisteks. Paremat reklaami koorile ei oska soovida – nii mõnigi peoline pani end kohe järgmisele Balticoro prooviõhtule kirja.

Ei puudunud ka Eesti söögid ja joogid – isevalmistatud hapukapsaleib, kiluvõileivad, kartulisalat, küpsisetort, morss, õlu ja palju teisi Eestipäraseid hõrgutisi, mis peolistel ise kaasa võetud oli. Seda kõike said kohalolijad kohe peale pidulikku osa nautida.

Peale seda, kui peolised olid end toiduga kosutanud, tuli muusika-viktoriini järg. Küsimused loomulikult Eesti muusika teemal – kuulati Anne Veskit, kes 27.veebruaril oma 60. sünnipäeva tähistas, või tuli ära arvata “Nipernaadi” filmimuusikat. EASi ja Eesti kaitseväe poolt väljapandud mitmekesised auhinnad leidsid endale väärilised võitjad! Viktoriini lõppedes asus diskopuldi taha heatujuline DJ Dzinn Colognest. Tantsu jätkus kuni südaööni.

Kogu õhtut “saatis” meid noor kunstnik Björn Koop, kes on elukutselt autodisainer, nagu õhtu jooksul selgus. Björni tehtud kunstiteost võib erinevalt interpreteerida: “Ma ütleks, et see on üks Hamburgi Impressioon – Elbe jõgi, Köhlbrandi sild ja Elbphilarmonie. Aga võib-olla ma ka eksin,” ütles üks peolistest Kristin Schmidt-Sumera. Björn ise lausus selle peale: “Iga inimene näeb kunsti erinevalt ja see, mida tema ette kujutas, on tema isiklik nägemus Hamburgist.”

 


Eesti Vabariigi 98. aastapäeva tähistamine Karlsruhes

27.02.2016 Meeli Bagger

Eesti Vabariigi 98. aastapäeva tähistamine Karlsruhes toimus 27. veebruari õhtul meile juba koduseks saanud Hagsfeldi Gemeindezentrumi saalis. Kokkutulnud eestlasi ja eesti sõpru oli lähedalt ja kaugelt, oli vanu tuttavaid, aga ka “uusi” eestlasi, kes on kaasmaalastega suhtlemise vastu huvi tundma hakanud.

Õhtu avas Karlsruhe Saksa-Eesti Seltsi esimees prof Kalle Randalu. Oma kõnes mainis ta 1992. aasta Euroopa Kultuuripäevade rolli selles, et kohalike seas tekkis huvi Eestimaa vastu ning et loodi Karlsruhe Saksa-Eesti Selts. Viimane on tegutsenud juba 24 aastat ja ühingu igaaastased tegemised, nagu ka Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine, on muutunud traditsiooniks. Aastate jooksul on selts rohkem kui 30 eesti tudengile andnud välja stipendiumi toetamaks õpinguid Karlsruhe Muusikaülikoolis. Et saada uusi impulsse seltsi tegevuses ja tutvustada tänast Eestit, korraldab selts koos Karlsruhe Muusikaülikooliga 22.–24. aprill väikese kultuurifestivali – “Apropos … Eesti”. Reedest pühapäevani toimuvad eesti klassikalise- ja jazzmuusika kontserdid, näidatakse eesti viimase aja filmitoodangut, toimub fotonäitus ning üritus pealkirjaga “Eesti poliitika”.

Pärast ühist saksa ja eesti hümnide laulmist sai sõna peokõneleja – Karls- ruhe ülemlinnapea dr Frank Mentrup. Oma kõnes ei olnud dr Mentrup kitsi avaldama imetlust eestlaste kui rahvuse üle. Muu hulgas mainis ta, et on imetlusväärne, et üks väike rahvas, kes üle poole omariikluse ajast on pidanud kannatama võõrvõimu all, on suutnud säilitada oma identiteedi. Ja seda just oma kultuuri ja keele kaudu. Eestlased laulsid end vabaks, nn laulev revolutsioon on ajalugu. Viimase 25 aasta pingutused taasiseseisvunud Eestis kannavad vilja. Üheks suurepäraseks näiteks on Eesti digitaalsed edusammud. Edusammud aga aitavad kaasa rahvuse iseteadvuse tõusule. Karlsruhe Saksa-Eesti Seltsi omapära on, et liikmeteks pole mitte üksnes eestlased, vaid ka teiste rahvuste esindajad. Samuti kuuluvad seltsi linna mitmed avaliku elu tegelased. On ka need ju näited sellest, et eestlastel on midagi maailmale pakkuda ning et eestlastega on huvitav koos olla.

Peoõhtu kontsertosa avas kvartett koosseisus Anna Bagger (mandoliin), Emilie Becker (mandoliin), Luke Winter (kitarr) ja Flavius Wagner (kitarr). Noored muusikud, kes just oli saavutanud 1. koha regionaalsel konkursil maksimaalse punktide arvuga, esitasid Szordikowski, Vivaldi ja Tober-Vogti helitöid imetlusväärse mesiterlikkuse ja noorusliku innuga.

Duo Kalle Randalu (klaver) ja Boris Bagger (kitarr) esituses kõlas Lepo Sumera pala Quasi improvisata ning klaveriduo Natalia Zagalskaja-Toomas Vana esitasid neljal käel Urmas Sisaki teosest Spiraalne sümfoonia op. 68 finaali ja Max Regeri neli valssi op. 22.

Pidulikule õhtusööki järgnes seltskondlik koosolemine.